Seemnete idanemist soodustavad võtted.

On palju erinevaid põhjusi, mis pidurdavad seemnete idanemist: vähearenenud idu (karusmari, luuviljalised); idu arenemist pärssivate ainete(inhibiitorite) sisaldus; seemnekesta mitteläbilaskvus (maasikas) või mehaaniliselt vastupidav kest (luuviljalised, pähkelviljad, puude ja põõsaste seemned). Taimed, mille seemned on täielikus puhkeseisundis (muuhulgas kibuvits, viirpuu, kontpuu, lumimari, luuviljalised  ja puuviljad), vajavad kevadise külvi eel spetsiaalset töötlemist.

Stratifitseerimisel luuakse kunstlikult tingimused, mis soodustavad seemnete ettevalmistust idanemiseks ja tõusmete ühtlaseks ilmumiseks.

Seemned pannakse 1 kuuks kuni  2aastaks niiskesse jahedasse keskkonda kuni kesta purunemiseni. 

Kuivatatud seemneid tuleb enne stratifitseerimist 4-7 päeva vees leotada, vahetades iga päev vett. See kiirendab seemnete paisumist. Vett peab olema poole rohkem kui seemneid. 

Stratifitseerimiseks sobib kelder, hobiaednikel on võimalik stratifitseerida seemneid ka külmikus. Temperatuur peaks olema 0...+5 kraadi. Seemned pannakse  substraadiga vaheldumisi kihiti anumasse (seepärast nim stratifitseerimist ka kihitamiseks), 1 osa seemnete kohta võetakse 3 osa substraati. Substraadiks võib olla näiteks turbasammal, värske saepuru, pestud jõeliiv vms. Sobib ka liiva ja turba segu vahekorras 1:1. Turbasammal hoiab ära seemnete haigestumist seenhaigustesse. Substraat tuleb hoida parajalt niiske, selleks on katta anum kilega. 1...2 korda kuus tuleb kontrollida niiskust ja seemnekesta pragunemist.   Lõpuks peavad seemnetest ilmuma idujuured. Iga kultuur vajab erineva pikkuse ja tingimustega stratifitseerimist, kuid see protsess peaks lõppema 2-3 nädalat enne seemnete mahakülvamist. Enne külvi tuleb seemned puhtaks pesta. Ilutaimedest stratifitseeritakse näiteks tulikaliste, priimulate, elulõngade ja lavendli seemneid.

Seemnete stratifitseerimine külmikus

Skarifitseerimine on seemnete mehaaniline, keemiline või termiline töötlemine.

Mehaaniline skarifitseerimine on seemnekesta mehaaniline vigastamine  neid riivides, kraapides, katki lüües või liivaga hõõrudes. Kasutatakse tugeva tiheda kestaga seemnete (näiteks lootose) puhul.
Seemnepilu lähedalt ei tohi kesta vigastada, see võib kahjustada idu. Väiksemaid seemneid võib panna purki koos liiva, kruusa või klaasipuruga ja raputada. Kui töödeldud seemned vette pannes märguvad, on  kest piisavalt õhendatud.

Streliitsia seemneid on vaja enne külvamist liivapaberiga hõõruda ja leotada

Sarapuupähkli skarifitseerimine

Keemilisel skarifitseerimisel valatakse klaasnõusse asetatud seemnetele peale 2 osa  kontsentreeritud lämmastikhapet, väävelhapet või soolhapet. Skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest ja võib kesta 5 kuni 30 minutit. Seemneid tuleb vahepeal segada ja jälgida protsessi. kui kest on piisavalt õhuke, tuleb seemned loputada voolava vee all ja külvata või stratifitseerida.


Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda kasutatakse liblikõieliste puhul. Seemneid hoitakse vaheldumisi 10-20 sekundit kuumas ja mõned sekundid külmas vees , korrates seda 2-3 korda, mille tulemusel seemnekest praguneb.

Robiinia seemned vajavad termilist skarifitseerimist

Kasutatud materjalid:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224, 

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=111
http://www.countrysideliving.net/Plants/Lavender.html
http://www.seemnemaailm.ee/articles/print.php?number=222
http://www.supersadovnik.ru/article_agro.aspx?id=1003991
http://www.udec.ru/images/semechki.jpg
http://ogorodnik.net/im/2013/02/stratifikacia.jpg
http://www.botanix.kpr.eu/et/index.php?text=10-india-lootos-nelumbo-nucifera
http://www.orhidaalia.ee/page8/files/06birdparadise.jpg
http://www.seemnemaailm.ee/jpg/Risunok2.jpg
http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/robiinia4-2.jpg
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10674

Suvelilled

 Kaeralill

                                                      

SUVELILL 

on üheaastane taim, mis külvijärgselt samal aastal õitseb, viljub, annab seemneid ning sügiseks sureb. Tema kohta võib öelda ka suvik. Minu aias vastab sellele kirjeldusele kõigepealt saialill ... ja ongi kõik? Õnneks siiski mitte.
Suvelillede hulka arvatakse ka kaheaastased lilled, kes esimesel aastal moodustavad lehekodariku, talvituvad, järgmisel aastal õitsevad, viljuvad, annavad seemneid ning surevad. Minu nimekirja lisanduvad verev sõrmkübar, lõosilm, habenelk ja üheksavägine: kõik vanad tuttavad vähenõudlikud taluaia taimed. Ka lõhnav neitsikummel ajab kevadel vanast kodarikust uue varre, aga seemnest tärganud noored taimed näevad paremad välja. Selgub, et on veel üks huvitav tegelane: ületalvik, See on talvituv taim, kelle eluiga ei kesta üle ühe kalendriaasta. Ületalvikud õitsevad kevadel, seejärel valmib seeme, mis idaneb; sellest kasvab taim, mis talvitub ja kevadel taas õitseb. Aastaid tagasi käitusid minu aias niimoodi võõrasemad, mis andsid isekülvi ja tärkasid kõige ootamatumates kohtades ning õitsesid rikkalikult.
Mõned lilled elavad 3-5 aastat, neid nimetatakse lühiealisteks püsikuteks. Kõige rohkem tuuakse nende all näitena tokkroosi ja mõningaid sõrmkübara liike, selliseid minul pole. Suvist õieilu lisavad veel toataimed, mida võib kevadel välja viia, kuid külmade lähenedes jälle soojemasse kohta tõsta. Esimesena meenub siin fuksiate paraad Räpina kooli kasvuhoone ümber. Suvelillede üsna mitmepalgelise seltskonna lõpetavad külmaõrnad püsililled, mis oleks targem igal sügisel välja kaevata. Niimoodi toimetan oma aias daaliate ja kaeralilledega.

Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Suvelilled
http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/TAIMEDE%20ELUVORMID/letalvik.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://kodukauniks.postimees.ee/viewtopic.php?f=11&t=44477&view=print
http://www.kodukauniks.ee/viewtopic.php?f=11&t=41987
Pildid:
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_12655329.jpg
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_9263749.jpg
http://static3.nagi.ee/i/p/837/84/20946037199840_m.jpg
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3674_org.jpg

Sõrmkübar

                                         




















KUI VALID SUVELILLED: Head ja vead

Tugevused:                                                             Nõrkused:

-väga suur valik                                                       -igal kevadel on vaja uusi taimi  
-võib luua igal aastal uue kujunduse                       -paljud liigid vajavad ettekasvatamist
-leidub nii õis- kui lehtdekoratiivseid                     -kulukas on nii taimede ostmine kui ise
-osa liike võib külvata otse kasvukohale                 ettekasvatamine
-kerge seemnetega paljundada                                -töö- ja ajamahukad

                                                                           

Võimalused:                                                           Ohud:
-ettekasvatades pikeneb õitseaeg                            -ettekasvatamine ei pruugi õnnestuda
-väetiste lisamisel õitsemine intensiivsem              -istutatud taimed on kevadel ja sügisel                    -võib kombineerida püsililledega                            külmaõrnad
-võib lisaks peenrale paigutada anumatesse           -kui õigel ajal ei tegutse, jääb peenar tühjaks
-isekülvi andvate taimedega vähem tööd

Lõosilm

                                Võõrasema