Vertikaalhaljastus

http://twistedsifter.files.wordpress.com/2011/10/qantas_lounge_sydney_vertical-wall-garden.jpg?w=800&h=295

Taimeseina ja foto autor Patrick Blanc

http://covers.booktopia.com.au/big/9780393733792/the-vertical-garden.jpg

Vertikaalhaljastus on põnev teema, ühest küljest nagu vana tuttav (kes siis viinapuid ja roniroose ei teaks), teisest küljest puhub siin uusi tuuli, mis vääriksid tundmaõppimist. 

Kõigepealt üldharivat:

Vertikaalhaljastus on aiakujundusmeetod, mis kasutab erinevaid vahendeid, et võimaldada taimedel kasvada ja laieneda ülespoole. Tõstab elukvaliteeti seal, kus ruumi ja rohelust napib. 

Stanley Hart White oli maastikuarhitektuuri professor Illinoisi Ülikoolis, keda peetakse rohelise seina leiutajaks. Ta nimetas oma leiutise "Botaanilisteks tellisteks" ja võttis sellele patendi 1939.

Vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Stanley_Hart_White

Patrick Blanc, maailmakuulus prantsuse botaanik, moderniseerib ja populariseerib vertikaalhaljastust. Vaata http://www.3d-madonnari.com/vertical-gardens-patrick-blanc/

http://www.3d-madonnari.com/wp-content/uploads/2015/05/
Vertical-gardens-design-Patrick-Blanc.-2.jpg

                                             Patrick Blanc, CaixaForum, Madrid, 2007

http://cdn.freshome.com/wp-content/uploads/2011/06/
Living-Wall-Van-Gogh-Painting-11.jpg

The National Gallery, London, 2011. 

Galerii ette loodi taimne versioon Van Goghi maalist

http://www.architravel.com/architravel_wp/wp-content/uploads/2013/05/Five_Courtyyards_4.jpg

Hotell Fünf Höfe, München 2005

http://www.geoff-hart.com/fiction/Iceland2015/mosswall.jpg

Samblasein. Reykjavik City Hall, Studio Granda, 1992
Kohalik poorne vulkaaniline kivim, kohalik sammal, kohalik järvevesi

http://www.thegardencentral.com/images/garden-designs/Japanese-Moss-Garden.jpg

Samblasein. Disainer Jack Merlo, Chelsea lillenäitus 2007

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN1dJVg2fbs42wqqwmKA5xzzttu3LQgZu3R72suz1_VqjErseb6uqheZIuRs3r402rkdM0FVDMTKvtLBCC5345BfC4BknmOOF-d8DebKLpvzz_W4p_r0oIsnYx-91-sylHBL5oQxVx0PBs/s1600/tn90_IMG_4792.JPG

Hotell Ushüaia, Ibiza, mai 2011.
Sein on mõeldud helibarjäärina vabaõhudiskoteegi ja numbritubade vahel

https://www.milkwood.net/wp-content/uploads/
2011/10/283922_265836586767229_153088704708685_1250779_7815711_n_2.jpg

Köögivilja ja maitserohelise kasvatamine linnatingimustes, 

ühendatuna väikese tiigikesega selle all, mis ühtlasi on osa kastmissüsteemist. 

Austraalia, Sydney

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/
564x/f8/50/e9/f850e97f9ab34f192f33fbb1d8c41e50.jpg

Sukulentidega kaetud sein. Ilmselt mitte meie kliimavöötmele.

 Aga mägisibulatega tasuks proovida.

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/
564x/ed/0a/96/ed0a9689df512199307802b1fcf2b358.jpg

 Traatvõrgule kinnitatud köögiviljaaed

 Minu foto.

Väike sisehaljastuse näide Oslo lennujaamast

Edasi: vertikaalhaljastuse SWOT-analüüs.

SWOT-analüüs on mudel, millega tehaks kindlaks organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kui aga silmas pidada lihtsalt võrdlust, mille poolest on üks taimesein teisest erinev/otstarbekam, siis võib välja tuua järgmist: 

Vertikaalhaljastus krunti istutatud ronitaimedega

Tugevused	Nõrkused
Paljude liaanide peamiseks väärtuseks on vähenõudlikkus ja kiire kasv Kui tugede süsteem on korralik, ei ole vaja suuremahulisi hooldustöid, piisava kastmise ja väetamise puhul tulevad taimed ise toime Saab kasutada nii ühe- kui mitmeaastasi taimi Lihtsamate tugede ehitamine on kõigile jõukohane Pole vaja keerukaid kastmissüsteeme Mitme vääntaime viljad on söödavad	Mitmed liaanid vajavad talveks tugedelt mahavõtmist (roniroosid, elulõngad) Vertikaalhaljastuseks mõeldud taimed vajavad sügavalt haritud viljakat mullakihti
Võimalused	Ohud
Üheaastased taimed on kõige kiirem moodus luua õitsvaid sirme, püramiide, võlve, aga samuti dekoratiivseid piirdeaedasid, seinu ja lehtlaid, mis on oluline uue lageda krundi puhul Loob meeleolu, privaatsust, varjab sobimatuid vaateid, võimaldab jagada aia ruumi Leidub taimi, mis kasvavad ka varjus (metsviinapuu)	Seinte haljastamise puhul võib katus varjata sademed, taim kannatab kuivuse käes või vastupidi, katuselt langev vesi ja lumi kahjustab taime või uhub mullast välja toitained Otse seinale kinnituvad taimed võivad kahjustada hoonet

Taimesein paneelidest või moodulitest või geotekstiili kasutamisega

Tugevused	Nõrkused
Saab kasutada mitmekesist taimmaterjali, mitte ainult ronitaimi Saadaval on mitmesuguseid moodulsüsteeme, millest saab ehitada soovitud suurusega pindu Paneelid ja moodulid saab enne paigaldamist ette kasvatada – kohene efekt Peenrad: Sobiva kõrgusega vertikaalset peenart on lihtsam hooldada, säästab selga Vähendab lemmikloomade kahjustusi peenardele Maa kasutamine otstarbekam, kuna ronimist armastavaid köögivilju saab suunata vertikaali	Kindlam oleks kasutada taimi, mis saavad hakkama vähese mulla ja toitainetekogusega Suurte taimestatud fassaadide rajamine on keerukas ja kulukas Vajalik kastmissüsteemide väljaehitamine Suur veevajadus Kasvusubstraat ja vesi muudab konstruktsioonid raskeks (100 kg/m2) Hooldustööd vajavad eritehnikat (tõstukid) Meie kliimas välistingimustes on suure osa aastast ilmetu?
Võimalused	Ohud
Piiratud linnaruumis pakub võimalusi taimede kasvatamiseks Huvitav disainielement, saab elavdada suuri monotoonseid pindu, meelitab inimesi ligi Aitab kaasa hoone soojustamisele, suvel väldib seina liigset kuumenemist Summutab müra, vähendab õhusaastet Siseruumises parandab õhu kvaliteeti ja seega inimeste enesetunnet Võimalik ühendada veekoguga, et luua veeringlus Võimaldab tehiskeskkonnas bioloogilist mitmekesisust	Hooldusvead paistavad kaugele Siseruumide taimeseinad on vastuvõtlikud taimehaigustele, kuna õhk on soe ja liigub vähe Siseruumides tõstab elektrikulu (pumbad, valgustus) Mõned materjalid on tehisliku välimusega, sobivad ainult kindlasse keskkonda Hea hoolduseta pole kestvad

Kasutatud allikad:

Vertikaalhaljastus http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=408

http://suursiil.ee/vertikaalhaljastus/

http://www.slideshare.net/youthla/vertical-greening-systems-5311683

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1364032114005073

Heki rajamine ja hooldus

https://www.best4hedging.co.uk/images/hawthorn-hedge-plants-p31-3193_image.jpg

Kõrge pöetav lehtpuuhekk pikkusega 20 m.

Sobilikud taimed: must aroonia, harilik ebajasmiin, harilik ja amuuri kukerpuu, tatari kuslapuu, harilik liguster, harilik lodjapuu, suur läätspuu, harilik sarapuu, ungari sirel, tähk-toompihlakas, viirpuu liigid: harilik, üheemakaline (pildil), verev ja karvane viirpuu.

Tehtav töö	Aeg	Vahendid ja materjalid	Kogus	Märkused
Istutuskoha ettevalmistus	september	Mõõtevaiad, nöör, labidas, papp Miniekskavaator Kompost segatuna P - K väetisega	10 tk 1 rull 20 ämbritäit	Mätas kooritakse labidaga 5 cm paksuselt, pannakse kõrvale. Kraav kaevatakse kopaga 30 cm x 30 cm Mätas pannakse kraavi põhja, sellele laotatakse 10 cm pakune kompostikiht
Istutamine Mullavallide tegemine Kastmine Multšimine Tagasilõikus	aprilli lõpp/mai algus Istutusjärgselt Istutusjärgselt Istutusjärgselt, august	Istikud Vaiad, nöör, spray, mõõdupulk, lood, labidas, veevann Reha Voolik, pihusti Männikooremultš Aiakäärid, nöör	40 tk 15-20 l/jm 1m3	Kõrge heki puhul arvestatakse keskmiselt 2 taime jm Enne istutamist hoida taimi vees Kastmisvee tõkkeks  Kasta põhjalikult 10 cm kiht 50 cm laiuselt Jäetakse alles 15 cm Külgokste lõikamine
Hooldamine
Kujunduslõikus	Juuni, august	Hekikäärid, vaiad, nöör, reha, käru		Pealt, külgedelt püramidaalselt. Igal aastal lastakse taimel 15-20 cm kõrgemaks kasvada
Pügamine (pärast soovitud kõrguse saavutamist)	2-3 x aastas: (aprill), juuni, august	Hekikäärid või –lõikur,nöör, teibad,  redel või platvorm, reha, käru		Pügatakse pealt ja külgedelt, jäetakse 2-3 cm juurdekasvu
Väetamine (alates 3. kasvuaastast)	Märts-sept 1 x aastas	Substral Osmocote graanulid 75 g /m2	750 g	Väetamise ajaks eemaldada multš
Kastmine	Vajadusel	Voolik, pihusti, vesi	15-20 l /jm	1.-2. aastal sageli
Noorenduslõikus (kord 15-20 aasta jooksul)	aprill	Saag, vaiad, nöör		Alles jäetakse 15-20 cm Lehtpuudel võib ka lõigata ühe külje 5 cm kaugusel tüvest maha, järgmisel kevadel teise külje

Kasutatud allikad: 

Sarapuu, H. Hekid ja hekitaimed Tallinn, "Valgus", 2000

Laane, M. (koostaja) Hekid & varjuaed Kodu & Aia praktiline aiavihik

Uurman, K. Õppematerjalid: Hekk, olemus ja tüübid; hekkide rajamine; Hekkide hooldamine http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=901