Aiatööriistad

Iga töö õnnestub paremini, kui on olemas sobiv ja korras tööriist.
Lillepeenarde rajamiseks ja hooldamiseks on vaja:

Töökindad
Parimad on tekstiilist, kummikattega kindad. Külmemal ajal võib sisse panna veel õhukesed tekstiilkindad. Nii ei kulu ka sõrmeotsad liiga ruttu läbi. Kinnaste valik on lai, kasutamine sõltub aastaajast ja töö iseloomust.

Märkimise vaiad, märkenöör
Kui alustada peenra rajamist sinna, kus enne on olnud midagi muud, tuleb koht kõigepealt õigesti maha märkida. Nööri võib kasutada ka abivahendina peenra serva sirgekslõikamisel või ridadena istutusel. Punane märkenöör on hästi nähtav, vastupidav ja kergesti kinni/lahtisõlmitav. Vabakujuliste peenarde puhul võib kasutada aiavoolikut vms.

Labidas
Pinna sügavaks ettevalmistamiseks sügisel, mätaste eemaldamiseks, suuremate taimede istutusaukude kaevamiseks, tugeva juurestikuga püsilillede puhmaste jagamiseks, väiksema mahuga tööde puhul kühveldamiseks. Labida puhul on tähtis kergus, mugav ja sobiva pikkusega vars. Seni kasutatutest pean parimaks Fiskarsi kerget labidat.

Fiskars Garden Light
kumer labidas

Kaevamishark
Vajalik mulla ettevalmistamisel, umbrohujuurte eemaldamisel, taimede väljakaevamisel eelkõige sügisel ja kevadel. Fiskarsi kerge hark on väga käepärane ja mugav.

Fiskars Garden Light
 kerge kaevamishark

Mullafrees
Suuremate pindade puhul hea abivahend mulla peenestamisel ja kobestamisel. Vahetatava tööseadmega mudelitel on võimalik kasutada ka teisi tarvikuid, näiteks samblareha, muru õhustaja, servalõikaja, umbrohujuurija. Nii on ühest tööriistast kasu mitmekordne.

Lisaseadmetega mullafrees
Husqvarna T300RH Combi
Väga kerge mudel

Käsikäru
Aias, kus tuleb transportida mitte ainult taimejäänuseid ja muud kerget materjali, vaid ka kive, liiva jms, on otstarbekam valida metallist kastiga käru. Kaherattalist käru on kergem vedada ja see ei lähe nii kergesti ümber, kuid kitsaste liikumisteede puhul on mugavam üherattaline käru. Kasulik on vaadata, kas kasti serv on tugevdatud.

Aiakäru Universaal 100l

Ämber
Universaalne vahend  kastmisvee toomiseks, väetiselahuse segamiseks, mahtude mõõtmiseks, taimejäänuste kogumiseks rohimisel. Kergete materjalide jaoks on hea suuremahuline ämber, vee jaoks 10-liitrine. Ämbreid peaks olema mitu. Plastmass on meeldivam kui plekk - ei kolise ega lähe mõlki.

Ehitusämber 20l

Raudreha
Vajalik peenra pinna tasandamisel enne istutustöid, liiva ja muu raskema materjali laialiajamisel. Kuna meie majapidamises on veel alles vana raudreha ja seda tööriista ei lähe kuigi sageli vaja, siis pole hakanud uut ostma ning kogemused tänapäevaste rehade osas puuduvad.

Fiskarsi alumiiniumreha

Murureha 
Neid on nii plastikust kui metallist. Mõlemad on head ja kerged. Sobivad lehtede ja taimejäänuste riisumiseks peenardelt ja murult. Metallist piidega reha on eriti hea murust sambla eemaldamiseks. Plastmassrehaga saab eemaldada kevadel prahti püsikupeenrast, ei vigasta taimi.

Kastekann
Eriti vajalik istutustöödel, kui taimed peavad saama korraga suurema koguse vett. Kui arvestada, et kasulikum on kasta harvem, aga põhjalikult, on kastekann parem valik kui voolik. Vahendi valik sõltub ka töömahust. Seesugune kastekann on mul hästi vastu pidanud vähemalt 7 aastat.

Kann, millel on hoidik sõela tarbeks

Kastmisvoolik ja pihusti
Kergendavad olulisel määral aedniku tööd. Hea, kui kastmisvesi ei tuleks otse kaevust, vaid oleks mõnes mahutis eelsoojenenud.

Claber Ergo-Garden Smart Pistol

Voolik 50m

Käpp-kobesti
Vajalik mullapinna kobestamisel ja umbrohtude tõusmete hävitamisel.  Kui seda teha piisavalt sageli, jääb rohimise vajadus palju väiksemaks. Oluline tööriist eelkõige kevadisel püsilillepeenarde hooldusel. Otstarbekas on pika varrega kobesti, et töötegija ei peaks pidevalt kummargil olema või kükitama. Tihedamas peenras võib suvistel hooldustöödel tarvis minna ka käsikobestit. Minule sobis selline, mille ühel pool on piid ja teisel pool tera.

Vars Gardena Combi

Gardena Combi käsikobesti

Fiskars Quick Fit kobesti

Fiskarsi kõblas-kobesti

Servalõikaja
Poolkuukujuline tööriist peenraservade korrashoiuks kevadest sügiseni. Hoolas aednik lõikab servi aprillist septembrini 1 kord kuus, siis püsivad need korrektsed. Sobib ka lameda teraga labidas.

Fiskars Quick Fit servalõikaja

Istutuskühvel
Vajalik vahend väiksemate taimede istutamisel ja väljakaevamisel.

Gardena isututskühvel

Oksakäärid ja universaalsed aiakäärid
Vajalikud kevadest sügiseni: kuivanud varte  ja äraõitsenud õite lõikamisel, istutamise juures juurte ja lehtede kärpimisel, võsundite lõikamisel. Tugevamatega saab lõigata ka peenemaid oksi. Kääride kvaliteet on oluline: kehvad käärid kiiluvad kinni, võtavad vahele, kulutavad aega ja rikuvad tuju. Kuna paljud kasutajad kiidavad Fiskarsi kääre, plaanin need ka endale osta.

Oksakäärid Fiskars Smartfit

Universaalsed aiakäärid Fiskars

Oksakäärid Fiskars Pro

Umbrohunapsik
Päris hea vahend võilillede väljatõmbamiseks. Siiski väsis Fiskarsi tööriist võitluses naaberkrundilt massiliselt levivate võililledega  2 aastaga.

Aianuga
Vajalik võrsete, puitunid varte lõikamiseks; väljakaevatud juurikate-sibulate korrastamisel enne talvist hoiustamist.

Lillesibulate istutuskorvid
Hõlbustavad sibulate ülesvõtmist, sortide lahushoidmist, kaitsevad sibulaid mullas näriliste eest. Kasulik on asukoht märgistada, et kaevamisel korve mitte vigastada.

Lilletoed
Väldivad taimede lamandumist, parandavad peenra väljanägemist. Sobilik on paigaldada, kui taimed on kasvanud 1/3 oma kõrgusest. Toed peaksid jääma hiljem vähemärgatavaks. Ise olen kasutanud puust vaiasid ja rohelist sidumisnööri, sest metallist tugesid kuluks suures aias väga palju. Looduslikust materjalist punutud toed oleksid kindlasti ilusamad.

Puidust võred ronitaimedele

Metallist toed

Katteloor
Vajalik varaste külvide ja istutuste kaitsmiseks külma eest, aitab veidi ka niiskust säilitada. Loor tuleks paigaldada raamile, et see ei puutuks vastu taimi.

Pildid pärinevad:
http://www.hortes.ee/est/aiatarvikud-aiatooriistad  
http://www.bauhof.ee/aed.html
http://hansaplant.ee/?op=body&id=637
http://www.aiakaubad.ee/tooriistad.html
http://ecx.images-amazon.com/images/I/51RHCDeNEjL._SL1141_.jpg

Köögiviljad ja maitsetaimed

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) 

on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. 

Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja lihaka juure, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümar, ümarik või piklik, enamasti kollase, harvem valge koore ja sisuga. On ka pealtpoolt punaka või lillaka, alt valge koorega sorte. Pikapäevataim, lühikese kasvuajaga ( 2-4 kuud).

Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvalised. Õisikuvarred püstised, harunevad. Väiksesd kuld- või sidrunkollased õed harunevas pöörises, vili kõder.

Naeri juur
http://www.botanichka.ru/wp-content/
uploads/2011/01/Turnip3-520x344.jpg

Naeri õisik
http://www.payer.de/amarakosa7/amara70107.jpg

Kasvukoht: Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Eelkultuurideks soovitatakse kurki, tomatit, sibulat, kartuleid ja kaunvilju, ei sobi ristõielised: kapsas, redis.

Kasvatamine: Naeris on külmakindel vähenõudlik köögivili. Maa valmistatakse ette sügisel. Kaevamise alla antakse komposti 3-4 kg/ m2. Sõnnikut anda pole soovitav. Naeris kasvab kiiresti ja võib anda suve jooksul 2 saaki. Külvatakse kasvukohale, ei talu ümberistutamist. Võib külvata avamaale aprilli lõpus, kui muld on tahenenud. Soojas mullas tärkab 4-6 päevaga. Talviseks säilitamiseks külvatakse juuli esimesel dekaadil. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 15-25 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega. Suured saagid saadakse regulaarse kastmisega. Kuivas puitub ja muutub kibedaks. Ei talu üleväetamist.

Maakirpude tõrjeks katta külv puutuhaga ja pritsida küüslauguleotisega.

Koristatakse alates juurviljade 5 cm läbimõõdust, suvel valikuliselt, sügisel soovitavalt enne öökülmi. Säilitamiseks lõigatakse lehed 2 cm kõrguselt maha, juur jäetakse alles. Hoitakse liivaga täidetud kastides.

Sordid: Naeril on palju sorte, mis erinevad nii juurviljade kuju, värvuse, valmimisaja kui maitseomaduste poolest.

´Petrovskaja´on vana tuntud vene sort, mis heade omaduste tõttu on siiani maailmas kõrgelt hinnatud. Lapergune vili on kollase sileda koorega, kaalub 250 g. Kollane sisu on mahlane ja tihe, pisut terava maitsega. Säilib hästi. Keskvalmiv, kasvuaeg 60-80 päeva.

´Petrovskaja´- üks tuntumaid naerisorte
http://semenapochta.ru/components/com_virtuemart/
shop_image/product/84a231310b8e4cb742d335c9b0bdeefd.jpg

´Snowball´on keskvalmiv, 70-80 päeva. Juured 5 cm läbimõõduga, valged, õrna maheda maitsega.

´Snowball´
http://www.aiamaailm.ee/naeris-ja-kaalikas/488-naeris-snowball.html

´Purple Top Milan´ on valge, punase kannaga, kreemvalge sisuga, teravmagusa maitsega. Hiline, 90-100 päeva.

´Purple Top Milan´
http://www.aiamaailm.ee/3223-5152-large/naeris-purple-top-milan.jpg

Jaapani naeris ´Krasno Solnyshko´ F1 on uus varane hübriidsort, valmib 45-60 päevaga. Juurvili lapik-ümar, üleni vaarikapunase koore ja valge sisuga, mahlane ja magus. Kaal 150-300 g.

On ka salatinaereid, näiteks ´Geisha´ja ´Snegurochka´. Need on valge viljalihaga, kuid viljad säilivad halvasti. Tarvitatakse värskelt. Noored lehed sisaldavad kuni 90 mg% C-vitamiini ja 30 mg% karotinoide.

Keemiline koostis: Naeris on suure C-vitamiinisisaldusega, peale selle sisaldab B ja PP vitamiine, kollased sordid ka provitamiin A-d. Mineraalainetest sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis tugevdab luid ja liigeseid, kaaliumi, magneesiumi, naatriumisooli, fosforit, rauda ning nikotiinhapet. Naeris sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad söögiisu. Ei sisalda suures koguses tärklist nagu kartul.

Tarvitamine: Inimene õppis naerist kasvatama juba 4000 aastat tagasi, seega on see üks esimesi köögivilju. Vanas Roomas hinnati teda kõrgelt. Enne kastuli võidukäiku oli naeris meie aladel põhitoiduaine, mis praegu on teenimatult unustusse vajunud ja mida kasvatatakse vähem kui temaga sarnanevat kaalikat. Erilise au sees oli naeris vene köögis ja rahvameditsiinis. 

Naeris on toitev, kuid ei lisa kaalu, kiudainete sisalduse tõttu aitab kroonilise kõhukinnisuse korral.

Suure kaltsiumisisalduse tõttu hoiab naeris ära rahhiiti, luu- ja verehaigusi ning mõjub hästi liigeste liikuvusele. Naerimahla juuakse köha ja kurguhädade puhul, naeris aitab kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral. Naeri söömine parandab und ja rahustab südamepekslemist. Naeri keeduleemega on ravitud ka hambavalu ning see mõjub igemeid tugevdavalt. Naeril on antiseptiline ja põletikuvastane toime.

Toiduks on naerist soovitav tarvitada eelkõige värske salatina, küpsetault  või aurutatult. Keetmisel läheb 2/3 kaaliumi kaduma. Parima maitsega on noored, 5-6 cm läbimõõduga naerid.

Kasutatud materjalid:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
Karro, H. Ära unusta naerist. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
Männik, H. Unustatud naeris taas peenrale. Maaleht, 28. 04. 2012 Digileht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://www.aiamaailm.ee/54-naeris-ja-kaalikas
Posadil ded repku...http://www.botanichka.ru/blog/2011/01/31/turnip/
http://rus-health.info/Repka-vmesto-kartoshki-147.html
Köögiviljad: rõigas, naeris http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=17720

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)

on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane maitse- ja ravimtaim. Väga vormi- ja sordirohke. Vars on püstine, harunenud, kasvab 15-40 cm, mõnedel sortidel 60 cm kõrguseks. Lehed vastakad, rohelised, lillakasrohelised või lillakaspunased, väikesed kuni suured, terve või hambulise servaga, läikivad; sidruni, nelgi, mündi, aniisi, karamelli vm lõhnaga. Õied roosad, valged või lillad.

http://ak.rapina.ee/katrinu/maitsetaimede/
kartuli_pildid/testi_pildid/basiilik.jpg

´Opal´
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/
Seemned/Basilicum%20OPAL-500x500.jpg

Kasvutingimused: Vajab kerget, viljakat, vett hästi läbilaskvat mulda ning tuulte eest kaitstud sooja ja valget kasvukohta. Meie kliimas edeneb kõige paremini kasvuhoones. Talvel võib kasvatada toas potis.

Kasvatamine: Vajab ettekasvatamist. Külv märtsi lõpus või aprilli algul sisetingimustes. Reavahe 5-6 cm. On valgusidanev, külvi ei kaeta mullaga. Võib riputada peale õhukese kihi liiva. Temperatuuril 20-25 kraadi ilmuvad tõusmed 5-8 päeva pärast. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võib istutada eraldi pottidesse. Paremaks harunemiseks võib ladva ära näpistada. Istutus avamaale juuni algul, vahekaugus 25 cm. Võib väetada lämmastikväetisega, mis kiirendab lehtede kasvu. Kasvuhoones mõjub hästi kurkide ja paprikate vahel kasvatamine, kuna basiilik kaitseb neid lehetäide ja muude kahjurite eest.

Võrseid korjatakse enne õitsemist.  Võib anda 2-3 saaki suve jooksul. Lehti kasutatakse värskelt, kuivatatult või sügavkülmutatult.

Noored tõusmed
http://www.sojapood.ee/wp-content/
uploads/2013/04/basiilik-kasvatamine.jpg

Sordid: Sordivalik on väga suur.

´Ararat´-lehed sinakasrohelised, aromaatne, kõrgus kuni 60 cm, keskvalmiv 70-75 päeva. Õied violetsed.

´Anisovka´- lehed rohelised, lainelised, kerge aniisilõhnaga, kõrgus kuni 60 cm.

´Jerevansky´- punaste lehtedega, kiirestivalmiv.

´Àromaatne Purpurne´- eriti püsiv lõhn, säilib kuivatatud lehtedel kuni 3 aastat.

´Caramel´- tumerohelised lehed, keskvalmiv 35-45 päeva, lõhn meenutab karamelli.

Keemiline koostis: Vürtsbasiiliku eriline aroom on tingitud keerulise koostisega eetrilikest õlidest, mille sisaldus võib olla kuni 1%. Õlid kogunevad lehtede näärmekarvadesse. Sisaldab ka suhkruid, karotiini, fütontsiide (taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud), vitamiinidest A, C, B6, PP; 2 korda rohkem askorbiinhapet kui petersell ning palju rauda ja magneesiumi. Ka seemneid kasutatakse toiduks, nendes on valke 23%, süsivesikuid 48% ja rasva 4%.

Basiiliku seemneid kasutatakse ka toiduks
http://www.sojapood.ee/wp-content/uploads/2013/03/basiilik.jpg

Kasutamine: Vürtsbasiilik on üks populaarsemaid maitse- ja ravimtaimi. Taime kodumaa on Ida-India, Euroopasse levis 16. sajandil. Kasutatakse vürtsika maitseainena kala- või lihatoitude juurde, sobib maitseainesegudesse. Pestokastme põhikomponent. 

Taimel on palju raviomadusi. Kuivatatud basiilikulehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede- ja maksaprobleemide puhul. Kurguvalu korral kasutatakse teed kuristamiseks. Soodustab söögiisu, lõõgastab spasme, on rahustava toimega. Kasutatud ka ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks. Seemned aitavad soolestikust mürke väljutada ning alandavad vere kolesteroolitaset.

Kasutatud materjalid:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=19
http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik

Sõnajalad

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes kõrreliste ja püsililledega

Iga taim, mis kasvab temale sobivates tingimustes ja on õigesti hooldatud, kaunistab aeda.

Sõnajalgu kasvab looduses väga erinevates kohtades ja mitmesuguste eluvormidena, kõige enam niisketes  troopilistes ja lähistroopilistes metsades. Meie laiuskraadidel on enamus sõnajalgu niiskete varjuliste metsade taimed, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Seetõttu on sõnajalad sobiv valik metsaaedadesse, varjuaedadesse ja üleminekutsooni aia ning loodusliku koosluse vahel. Enamus neist ei talu keskpäevast kõrvetavat päikesepaistet. Kõrrelised seevastu eelistavad pigem kuivemat päikselist kasvukohta. Ka püsilillede hulgas on rohkem viljaka pinnase ja päikesepaiste eelistajaid, kuid kõigist neist taimerühmadest võib leida mingile kindlale kasvukohale sobivaid liike. Ma ei nimetaks kasvukoha eripärasid eelisteks ega puudusteks.

Puuduseks võib lugeda, et sõnajalgadel pole õisi. Samas, ka kõrrelistel on õied sageli vähemärgatavad ning ei uhkelda värvikirevusega, Mitmed kõrrelised, näiteks jänesesaba, argentiina pamparohi, hiina siidpööris või neegri-hiidhirss on küll õisikute kuju poolest üsna dekoratiivsed. Ka püsikuid kasvatatakse enamasti nende kaunite õite tõttu.

Sõnajalad on lehtdekoratiivsed ja sobivad õitsvatele taimedele rahulikuks fooniks või oma põneva lehekujuga peenra rütmi elavdama. Mitmed neist on talvehaljad (raunjalg, astelsõnajalg) ja koos kõrreliste puhmastega võivad ka talvises aias pakkuda huvitavat vaatepilti. Puuduseks on,  et sõnajalgad tärkavad kevadel hilja, mistõttu tuleks istutusaladesse nende vahele planeerida kevadel õitsevaid püsililli,

Sõnajalgade generatiivne paljundamine eostega on keerukam kui püsikute ja kõrreliste seemnest paljundamine. Mitmeid liike (adiantumid, kiviürdid, naistesõnajalad) saab paljundada jagamise teel. Laanesõnajalg levib risoomivõsundite abil kiiresti ise. 

Sõnajalad on mitmeaastased taimed, neid võib nimetada pikaealisteks. Üks eelis on kindlasti see, et sõnajalad ei vaja ümberistutamist ja sagedast jagamist nagu paljud püsililled ja kõrrelised, mis kaua ühel kohal kasvades hakkavad kiratsema. Ka ei nõua nad väetamist ega ole nõudlikud mulla suhtes. Külmadel lumeta talvedel võivad vajada talvekatet. Kohalikud liigid on külmakindlad. Väiksemat hooldusvajadust võrreldes teiste taimedega tooksin välja eelisena.

Puudus: võrreldes püsililledega on sõnajalgade valik aiapoodides tunduvalt väiksem.

Peenar 8 taimeliigiga.

Kasvukoht: poolvarjuline, tagapool täisvari. Parasniiske kergelt happeline viljakas muld. 

Tegemist on konkreetse kohaga minu aias, kus praegu kasvavad laanesõnajalad ja tulbid. Kevadel on valgust piisavalt, kuid kui puud lehte lähevad, siis mõni tund ennelõunal. Hommikul annab varju valge sireli põõsas, õhtupoolikul õunapuu. Taustaks on  suur siberi kontpuu ´Variegata´. Laane-sõnajalad on liigselt laiutama hakanud, see koht vajaks nagunii korrastamist. Arvestades hämara kohaga ja valgeõieliste/leheliste põõsastega, lisasin mõned valgeõielised püsikud, külma koloriiti toetavad helmikpöörise ja nipponi naistesõnajala lehed, rohelise-valgetriibuline jaapani tarn ning hariliku naistesõnajala punaste leheroodudega sort. Valisin üldiselt vähenõudlikud ja vastupidavad taimed, kõige atraktiivsem ja õrnem on nipponi naistesõnajalg. Kuna sõnajalad ei ole varakevadel dekoratiivsed, kasutasin kevadisi õitsejaid lumikellukest ja sinilille, et peenar ei mõjuks tühjana.

Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris. Kõrgus 1-1,5 m. Istutada 3 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne maist septembrini, kuni 60 cm kõrgused tugevad pruunid fertiilsed lehed püsivad peenral talve läbi.

Harilik naistesõnajalg Athyrium filixfemina ´Lady in Red´. Kõrgus 75 cm, 5 taime ruutmeetrile. Dekoratiivne maist septembrini. Lehtede pearood tumedad, punakad.

Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum ´Pictum´, syn. ´Metallicum´. Kõrgus 30-50 cm, 9 taime ruutmeetrile, vahekaugus 30 cm. Kõige pilkupüüdvam aiasõnajalg, piisab mõnest taimest. Vajab talvel katmist. Tärkab meie oludes hilja: mais - juunis.

Jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Sceptre´. Kõrgus 30-40 cm., vahekaugus istutamisel 40-50 cm. Talvehaljas. Õitseb aprillis-mais.

Arendsi astilbe Astilbe x arendsii ´Diamant´. Kõrgus 50-70 cm. laius 45-60 cm. 4 taime ruutmeetrile. Jagada igal 2.-3. aastal. Õitseb juulis-augustis.

Helmikpööris Heuchera ´Bella Notte´. Kõrgus 25 cm, õisikutega 50 cm, laius 40 cm. 5 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne, õitseb juunist augustini. Lehed säilivad kevadeni.

Harilik sinilill Hepatica nobilis. Kõrgus 10 cm, vahekaugus 15-20 cm. Õitseb aprillis-mais. Massistutus.

Harilik lumikelluke Galanthus nivalis ´Flore Pleno´. Kõrgus 10-15 cm, istutamisel sibulate vahekaugus 5-10 cm. Massistutus.

Pildid:
http://www.fossilflowers.org/users/robbin/upload6/Matteuccia_struthiopteris_habit2.jpg
https://mikesgardentop5plants.files.wordpress.com/2011/10/athyriumladyinred-2-285x300.jpg
http://www.bridgewoodgardens.com/cart/images/P/PAINTED%20FERN%202.JPG.jpeg
http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/Carex_morowii_Silver_Scepter.jpg
https://www.aiasober.ee/products/new/108971.jpg
http://www.cowellsgc.co.uk/p/98-317-thickbox/heuchera-bella-notte-1l.jpg
https://c1.staticflickr.com/1/175/486822041_73f4542f03.jpg
http://www.plantdelights.com/common/images/products/large/Galanthus-nivalis-Flore-Pleno.s-63378.i-2470.y-2014.jpg

Kasutatud materjalid:
Rünk, K. Sõnajalad aias, looduses, toas. "Valgus", 1999
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/jaapani-tarn-silver-sceptre
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/
http://www.cowellsgc.co.uk/p/heuchera/98-heuchera-bella-notte-1l-68529.html

Väetised.

Asudes koostama väetiste uurimust,

tutvusin kõigepealt õpetaja Katrin Uurmani õppematerjaliga

• http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf, 

ja tublide kursusekaaslaste poolt tehtuga, näiteks

• http://hellepal.blogspot.com/2015/01/multside-vaetiste-geosunteetide.html?showComment=1422694471869#c6421567999769635667 
• http://maretsoer.blogspot.com/
• http://kristinakoolis.blogspot.com/
• http://liisaaias.blogspot.com/

Leidin veel Luua Metsanduskooli põhjaliku materjali, kus lisaks tuuakse välja erinevate kultuuride väetamise eripärad

• www.luua.edu.ee/pildid/Vaetamine.doc

Jõudsin järeldusele, et põhjalikumalt, ülevaatlikumalt ja paremini ei ole enam võimalik ega mõttekas seda tööd teha. Peale selle olen lubiväetisi ning suurt osa orgaanilistest väetistest käsitlenud oma töös mullaparandajatest 

• https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/hedi_jurgen_aianduskool_ee/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc={9CC50CDF-B20F-456B-9D64-1972EE809A88}&file=Mullaparandajad.docx&action=default

Seetõttu püüan nüüd kogu väetiste kohta käiva materjali esitada võimalikult ülevaatlikul ja selget arusaamist võimaldaval kujul.

Väetis on aine, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste parandamiseks.

Otsesed väetised varustavad taimi mulla kaudu taimetoiteelementidega (tte).

• Siia kuuluvad makroväetised: N (lämmastik), P (fosfor), K (kaalium) väetised ja mikroväetised: B (boor), Zn (tsink), Cu (vask) jms
• Lämmastik on vajalik taime lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline osa: huumus ja orgaanilised jäätmed. Sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem liivmuldades.
• Fosfor on vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks. Suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust. Kolmandik fosforit on mullas orgaaniliste ühenditena, ülejäänu mineraalsete fosfaatidena, mis on taimede poolt mitteomastatavad. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike.
• Kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. Kaaliumi on rohkem savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. (Leetuma - lahustunud mineraalühenditest vaesuma ja hapestuma.) Kõige vaesemad K poolest on turvasmullad.Vaid 1% kaaliumist on mullas taimedele omastataval kujul.
• teisejärgulised makroelemendid: kaltsium on vajalik juurte kasvuks, väävel mõjutab saagi kvaliteeti ning maitset, magneesium osaleb klorofülli moodustamisel.
• Mikroväetistest kasutatakse kõige sagedamini boor- ja vaskväetisi, eesmärk saagi suurendamine või selle kvaliteedi parandamine. Boor mõjutab taime õitsemist ja seemnete moodustumist, vask osaleb taimede assimilatsioonis (biokeemilised protsessid, milles lihtsamatest ainetest tekivad keerukamad).

Olenevalt väetiste mõjust taimede kasvule kasutatakse neid erinevalt.

• Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel külvi eel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel väetamisel, normi puhul üle 100 kg/ha vastavalt 2/3 ja 1/3 kogusest. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: 
• nitraatväetised - hästi lahustuvad, kiire toimega, kuid kiiresti leostuvad, peamiselt kasvuaegseks väetamiseks
• ammooniumväetised - kergesti omastatavad pikema aja vältel, väljauhtumine väiksem, seotakse mulla neelavas kompleksis
• ammooniumnitraatväetised - enimkasutatav ammooniumsalpeeter
• amiidväetised - enamlevinud on karbamiid. See on kontsentreeritud (N 46%) vees lahustuv, sobib hästi kastmis- ja pritsimislahuseks.Viljapuid ja -põõsaid väetada kuni õitsemiseni lehtede kaudu 1-2% lahusega. Pritsimine hävitab kahjureid ja haigustekitajaid. Granuleerituna kasutada koos P ja Kväetistega. 
• Fosforväetisi antakse kas põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Kadu mullast väljauhtumise teel tühine, võib kasutada perioodiliselt varuväetisena. Suvine lisaväetamine fosforväetiste lahustega soodustab õitsemist ning on rikkaliku saagi aluseks.
• vees lahustuvad kergesti omastatavad fosforväetised - superfosfaat (kõige enam levinud) ja topeltsuperfosfaat. Kõige tundlikumad fosfori puuduse suhtes on kartulid, mais, tomatid, õunapuud ja must sõstar.
• raskesti omastatavad fosforiidijahu ja kondijahu, neid enam ei kasutata
• Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla, millega kaob nendes sisalduva kloori kahjulik mõju. Kloori suhtes on tundlikud kartul, hernes, ristik, paljud köögiviljad ja ilutaimed. Raskema lõimisega muldadel on võimalik kasutada varuväetisena, kergematel muldadel võib toimuda väljauhtumine. Sisaldavad lisandeid: magneesium vajalik eriti liivmuldadel, väävel vajalik rist- ja liblikõielistele, naatrium vajalik peedile, porgandile ja ristõielistele, kloor kasulik peetidele
• kloriidsed - kaaliumkloriid on kõige levinum kaaliumväetis, kõigile taimedele siiski ei sobi. Mitte kasutada rooside puhul.
• sulfaatsed - kaaliumsulfaat sobib kloori suhtes tundlikele kultuuridele (kartul, sibul, uba, maasikas, vaarikas, ploom, kirss). Kaevatakse sügisel mulda. Ploomi- ja kirsipuid võib lahusega pritsida.
• puutuhk sisaldab 5...10% kaaliumi, sobib kasutada happelistel muldadel
• Mikroväetistest antakse mulda madala kontsentratsiooniga väetisi ja mikroelementidega rikastatud kompleksväetisi, soovitav paiklikult. Külvist piserdatakse kontsentreeritud mikroväetiste (vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat) lahustega. Külvist puudertatakse tolmjate väetistega. Taimi pritsitakse  noores eas nõrga lahusega.

Tte sisalduse alusel jagunevad väetised:

• ühekülgsed ehk lihtväetised sisaldavad vaid ühte makro- või mikroelementi
• kompleksväetised sisaldavad vähemalt kahte makro- või mikroelementi. Tähistused tulenevad NPK protsentuaalsest sisaldusest just sellises järjekorras. Kui mõni selement puudub, kirjutatakse sellele kohale 0. Jagunevad omakorda kombineeritud - graanulisse kuulub mitu tte, näit Cropcare NK, Sammalpois 10:0:0 (sisaldab veel väävlit ja rauda), Krista MAG (vähese kloorisisaldusega lämmastikväetis, mis sisaldab magneesiumi). ja väetissegud ehk blendid, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel ning on tunduvalt odavamad
• täisväetis on kompleksväetis, mis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi N P, K ja /või mikroelementi, näit Ferticare, kõrge kaaliumisisaldusega Folicare, Osmocote üldväetis  jt. 
• Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine otstarbekam, sest need sisaldavad vähem ballastainet ja on efektiivsemad. Igas graanulis on tte kindlas taimedele sobivas vahekorras. Eestis on laialdaselt kasutusel AS Baltic Agro kompleksväetised, saadaval ka Kekkilä, Schulzi, Substrali, Pokoni, Floramix tooted. Mehaaniliselt segatud väetisi pakub OÜ Holding Invest
• Paljud kompleksväetised arvestavad kindla kultuuri vajadusi (muru, roosid, rodod, tomatid jne) või kasutusaega (kevad- , sügisväetis). Valik on tohutu.

Kõik eelpoolnimetatud väetised on mineraalväetised, välja arvatud karbamiid (leidub looduslikult lindude väljaheites ja loomade uriinis) ning puutuhk.

Väetised võivad olla vedelikud või tahked, mis omakorda jagunevad

• kristallilised (suhkru- või soolataolised, ammooniumsulfaat)
• pulbrilised (klinkritolm, ei ole mineraalväetis vaid lubiväetis)
• granuleeritud (nt Cropcare)
• väetisepulgad (kuni 5 cm pikkused)
• väetisetabletid (graanulitest kokku surutud, püramiidjad, u 1 cm, nt Osmocote)

Kaudsed väetised muudavad kasvukeskkonna taimedele soodsamaks.

Nad hõlbustavad taimetoiteelementide omastamist, olles seejuures  tihti ka toiteelementide allikaks.

• Siia kuuluvad lubi-, bakter- ja paljud orgaanilised väetised.
• Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Mõju mullale: neutraliseerivad mulla happesust, parandavad struktuuri, õhu-, toite- ja veerežiimi, aktiviseerivad kasulike mikroorganismide elutegevust, parandavad füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Mõju taimedele: taimed sellest toitaineid ei saa, kuid mullaviljakuse tõusuga suureneb ka taimede saagikus.
• Pika järelmõjuga, lupjamist korrata 5...7 aasta pärast. Kasutatakse enamasti sügisel, vähemalt 2...4 nädalat enne seemnete külvamist või taimede istutamist.
• Lubiväetistena kasutatakse: tolmpõlevkivituhk (põlevkivi põletamisjääk), klinkritolm, killustikutööstuse saadused paekivi-ja dolomiidijahu. Viimane sisaldab ka 12% Mg.
• Bakterväetised on mügar- asoto- ja fosforbakteriin. Mügarbakterid püüavad õhust lämmastikku, on sümbioosis liblikõielistega. Igal liblikõielisel on liigiomane mügarbakter. Asotobakterid elavad mullas vabalt, seovad õhust lämmastikku, eraldavad mulda taimekasvu stimuleerivaid aineid ja antibiootikume. Fosforbakteidr lagundavad mullas orgaanilisi fosforühendeid. Mõju: bakterväetiste andmisel suureneb saak, kiireneb taime algareng, suureneb mitmeaastaste taimede talvekindlus. Preparaat segatakse seemnega enne külvi. Nitragiin- bakterväetis lutsernile, Rizotorfiin ristikule ja vikile. Trifoperliin ristikule. Turustab Older Grupp.

Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained. Taimetoiteelemendid sisalduvad neis ühenditena. Mineraliseerumisel tte vabanevad ja muutuvad taimedele omastatavaks. Peamised kasutuseesmärgid on mulla huumusvarude suurendamine, mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ja mulla rikastamine tte-ga. Esimesel aastal pärast orgaaniliste väetiste kasutamist pole vaja taimi täiendavalt väetada. On ka väiksem üleväetamise oht, sest toitained vabanevad aegamööda.

Parandavad mulla struktuuri ja soojusrežiimi, suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus, mis intensiivistab taimede fotosünteesi. Enamlevinud ning tõhusa toimega orgaanilised väetised on 

• sõnnik - parim andmise viis on sügiskünni alla; taliteraviljadele ja sügisestele istutustele juulis. Mõju pikaajaline. Korrata 4...5 aasta möödudes. Ilutaimed reageerivad toorele sõnnikule halvasti. 
• turvas
• kompost
• põhk - erinevalt sõnnikust ja kompostist toimuvad põhuga väetamisel lagunemisprotsessid mullas. Põhk on väga süsinikurikas. Põhku lagundavad mikroorganismid kulutavad mullast lämmastikku. Täiendavalt tuleb anda lämmastikväetisi, vedelsõnnikut või virtsa.
• Haljasväetisi kasutatakse mullastruktuuri ja huumusseisundi parandamiseks. Väheneb savimuldade sidusus, suureneb veeläbilaskvus. Mahepõllunduses sobiv viis mulla rikastamiseks lämmastikuga. Haljasväetistena  kasvatatakse liblikõielisi kultuure (valge mesikas, ristik, hulgalejine lupiin, lutsernid). Biomass küntakse mulda.
• Olenevalt kättesaadavisest kasutatakse veel adru (sisaldab palju vajalikke mikroelemente), järvemuda, kalajahu (valmistatakse inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jääkidest, taimedele koheselt omastatav), vermikomposti, puulehti jm

Kokkuvõtteks võib öelda, et väetiste valik on väga suur. Enne, kui väetama asuda, on vaja teada, kas on vaja üldse väetada (mullaproovi , taimede väljanägemise  või saagi põhjal). Kui selgub, et on vaja, siis teha selgeks, millal, millega ja kui palju. Väetiste puhul on oluline järgida kasutusjuhist. Üleväetamise halvad tagajärjed:

• mullaviljakuse halvenemine
• põhjavee, veekogude ja pinnase saastumine. Nitraadid uhutakse mullast ajapikku põhjavette, fosfaadid ja raskemetallid jäävad pinnasesse, lämmastikuühendid põhjustavad  veetaimede vohamist ja veekogude kinnikasvamist
• taimed kas vohavad, kuid  jäävad nõrgaks, halveneb mõningate ainete omastamine, vastupanuvõime haigustele, külmakindlus või tekivad muutused lehtedes. 
• üleväetatud taimesaaduste söömine võib kahjustada tervist

Oma aias kasutame komposti, rohuhaket, puutuhka, savika pinnase puhul turvast. Mineraalväetistest  olen pannud kevadväetist. Sammalpois toimis murus hästi, kuid mõju püsimiseks vajab kordamist igal aastal. Roosidele olen pannud spetsiaalset roosiväetist, Toalilled reageerisid kevadisele kanakaka lisamisele  rõõmsalt ja lehed muutusid erksvärvilisemaks.

Kasutatud materjalid:

http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf

http://koduaed.balticagro.ee/et/3-v%C3%A4etis

http://hi.ee/tootekataloog

http://www.oldergrupp.ee/index.php/page,32

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord/haljasvaetised-kulvikorras#.VMzvrdKUdCg

Multšid ja geosünteedid. Pildimaterjal.

Dekoratiivkivid: Anatoolia roosa marmor
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1472.jpg

Värvikas paekivikillustik Florance
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1477.jpg

Kiltkivikillustik Black Slate
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1398.jpg

Graniidist jõekivid Filipiinidelt
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2618.jpg

Sinisest marmorist kruus Icy Blue
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1476.jpg

Kvartsiidist kruus
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1394.jpg

Merekarbid
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1482.jpg

Kookosest ja põhust erosioonitõkkematt
http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/216/detailed/15/Erosioonitokkematt-SK-50-P2.png

Kookoskiust erosioonitõkkematt
http://interbauen.ee/images/detailed/15/Erosioonitokkematt-K-100-P2.jpg

Talvekate - kookosmatt
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/7142_org.jpg

http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1332_org.jpg

Põhiturvas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1337_org.jpg

Talvekatteturvas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3399_org.jpg

Talvekaitsekangas roosidele
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3571_org.jpg

Juuretõkke kangas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1455_org.jpg

Geotekstiil Typar Pro
http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/232/detailed/2/geotekstiil.png

Niiskusmatt
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/150092A.jpg

Biolagunev kattekile
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/biolagunev_kile.jpg

Agrofilm kilemultš hekkidele
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/100217Z1.jpg

Maasikakile
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/5761_org.jpg

Tekstiilmultš
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1457_org.jpg

Varjutuskangas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/6225_org.jpg

Varjutuskangad
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/Selteret_varjutuskanga_rull.jpg

Juuretõkkekangas
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/juuretoke.jpg

Pakasekaitsekangas
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/Selteret_pakasekaitsekangas.jpg

Peen männikooremultš
http://mults.ee/images/stories/tooted_peen_mnnikooremult_0-15mm.jpg

Dekoratiivmultš jäme fraktsioon
http://mults.ee/images/stories/tooted_dekoratiiv_mults_15-48mm.jpg

http://mults.ee/images/stories/tooted_80_liitine_kott_2.jpg

Eestis vanapaberist toodetud granuleeritud pabermultš
http://www.infokaitse.ee/images/pildid/pabermults.jpg

Kergkruus
http://www.ehitusinfo.ee/content/images/ca51ab8f68afc0afc53c15c03b613179.gif

Link uurimuse testiosale: https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/hedi_jurgen_aianduskool_ee/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc={F3D92E84-49E7-47C9-AE2E-6479BC00B411}&file=Mult%C5%A1id.docx&action=default

Oma aias olen kasutanud maasikapeenardel peenravaipa, millega olen väga rahul. Kevadeti võtan selle üles, et mulda kobestada ning lisada komposti. Aedviljade külvide katteks kasutan katteloori, okaspuude kaitseks kevadise päikesepõletuse vastu varjutuskangast. Kõigist neist on silmaga nähtav kasu. 
Orgaanilistest multšidest kasutan püsilillepeenardes komposti ja peenestatud männikoort.

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks kaislad ja hundinuiad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised ja õõnsad, tarnadel ka kolmetahulised ja õõneta. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja silmapaistmatud.

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimena, äärisena, sobitatakse peenardesse ja konteineritesse. Nad on armastatud taimed, sest neil on huvitav püstine, kaarduv või laiuv kasvukuju ja nende kitsad painduvad lehed mõjuvad kontrastina laialehistele taimedele. On ka dekoratiivsete õisikutega kõrrelisi ning kirjulehelisi sorte. Mõned  kõrrelised on ilusad ka talvel, samuti saab neid kuivatada ja kasutada seadetes.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.

Pildid pärinevad veebilehelt http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on kõige mõttekam taim üles kaevata ja käte abil väiksemateks osadeks jagada.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 3-5 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks sinihelmikas ´Variegata´ ja luhttarn ´Aurea´), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse maikuus otse peenrasse. Märtsis - aprillis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, mai või juunikuus.

http://westlandgreenhouses.com/wp-content/uploads/2014/04/Ornamental-Millet.jpg

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, hiidhirss Pennisetum glaucum ´African purple´

http://www.garden.ee/img_prod/1474_2_Carex%20morrowii%20Silver%20Scepter%20%20IMG_2366_6_1.jpg

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Scepter´

Kasutatud kirjandus:

Aarne Kähr "Kirjulehised püsililled ja kõrrelised" AS Ajakirjade Kirjastus 2012

Plakatid

Kasutatud materjalid:

http://www.garden.ie/img/plants/1168.jpg 

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/argentiina-pamparohi-pumila 

http://giardinaggio.lavorincasa.it/wp-content/uploads/2013/02/harsvans-b.jpg 

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8927