Konteinerhaljastus

31. mail 2015 osalesin Võhma VI Lillepäevade raames toimunud konteineraia töötoas, mida juhendasid Katrin Uurman ja Reelika Marrandi (kes on ühtlasi minu ettevõttepraktika juhendaja). Alljärgnev on sõnalis-pildiline ülevaade töö käigust.

Istutusanum - betoonkonteiner sisemiste mõõtudega 40x140x20, maht seega 0,112 m3 (neid oli 6).

Nõu täideti 1/3 ulatuses jämeda killustikuga. Ühte anumasse läks 0,037 m3, kokku siis 0,224 m3 killustikku. Kui 1 m3 killustikku kaalub keskmiselt 1,5t, siis kulus kokku umbes 336 kg.

Ülejäänud konteineri maht täideti liiva ja neutraliseeritud turba seguga vahekorras 1:1. Segamine toimus kärus. 6 konteineri peale kulus 300-liitrine kott Kekkilä turvast.

Taimmaterjali olid toonud Võhma linnaelanikud, puittaimed osteti samas toimunud taimelaadalt. Valiti vähese hooldusvajadusega taimed, mis suudavad kasvada kuivemas liivaseguses pinnases: mägisibulad, kukeharjad, kõrrelised, madalakasvulised okaspuusordid. Taimede vahele olid kavandatud suuremad kivid. Kasutati ka põnevaid juurikaid.

Enne istutamist paigaldati kivid ja sobitati taimed kõigepealt koos pottidega kohale, et leida parim paigutus.

Lõpptulemusena valmisid huviliste abiga põnevad konteineraiad, mis sobitatakse paarikaupa Võhma avalikku ruumi kaunistama. Kuna kõik kasutatud taimed on püsikud, peaks mitme aasta jooksul olema võimlik jälgida aedade arenemist ja muutumist.

Taimevalik ühe konteineri jaoks:
jaapani enelas Spiraea japonica `Magic Carpet` 2 tk
päideroog Phalaris arundinacea `Picta` 1 tk
lamedaleheline ogaputk Eryngium planum `Jade Frost` 1 tk
roomav akakapsas Ajuga reptans `Black Scallop` 7 tk
arendsi kivirik Saxifraga arendsii `Blütenteppich` 7 tk
valge kukehari Sedum album `Coral Carpet` 7 tk

Fotod: Hedi Jürgen ja  Elise Aed https://www.facebook.com/media/set/?set=a.885925691450739.1073741840.181563431886972&type=3

Näiteid konteineraedadest avalikus ruumis (minu fotod)

Piusa raudteejaam, aug 2014

                                                       Reykjavik, sügisene istutus 2015

                                                        Paide, Pärnu tänav sügis 2015

                                                        Paide, Konsumi ees, sügis 2015

Põõsaste lõikamine

Valisin tabelisse oma aias kasvavad heki- ja ilupõõsad.

Miks üldse lõigata? Lõikamine hoiab taime vormis, soodustab õitsemist, sortidel aitab esile tuua võrsete ja lehtede erksat värvi. Lõikamata põõsastik metsistub mõne aastaga ebamääraseks padrikuks.
Eristada võib hoolduslõikust, mis hõlmab ka  tagasilõikust e kärpimist (võrsel lõigatakse ära kolmandik kuni pool) ning noorenduslõikust.
Lõikamise järgi võib põõsad jagada 3 gruppi.
I gruppi kuuluvad liigid ei vaja regulaarset lõikust. Hoolduslõikust tehaks paari-kolme aasta tagant: lõigatakse välja kuivanud,  vigastatud või võrasse sisse kasvavad oksad, vanu põõsaid tuleb ka harvendada.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
tömbilehine viirpuu	Crataegus laevigata	juuni	hoolduslõikus kevadel	Soolotaim, ei vaja kujunduslõikust, lõikamine põhjustab pikkade vesivõsude kasvamist
thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	juuni	juuni	Soodustamaks uute võrseste teket võib oksi lõigata tagasi viiendiku võrra kuni tugeva pungani
harilik sirel	Syringa vulgaris	juuni	jaanipäeva paiku märts	Kärpida noorte põõsaste kujunduslõikuseks võrseotsi kolmandiku võrra, muudab põõsa kuju kompaktsemaks Lõigata ära vanad õisikud, juurevõsud, vajadusel vanu oksi võrast välja lõigata
üheemakaline viirpuu	Crataegus monogyna	mai-juuni	juuni september	Hekki pügada vormilõikuseks Korrigeerida heki kuju sügiseks ja talveks, vähendab õitsemist
must aroonia	Aronia melanocarpa	mai-juuni	Kevadest sügiseni Pärast õitsemist juunis	Lõigata ära liigsed juurevõrsed Võib kasvu piiramiseks tagasi lõigata umbes poole meetri kõrgusele, jättes harunemiskohast ülespoole veidi oksa alles

II gruppi kuuluvad liigid õitsevad kesksuvel või suve teisel poolel sama aasta võrsetel. Lõigata varakevadel.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
näärelehine kibuvits	Rosa pimpinellifolia	juuni	varakevad	Õitsemise soodustamiseks lõigata iga paari aasta tagant võrast maapinnani välja kolmandik võrseid
puishortensia	Hydrangea arborescens	juuli-august	märts-aprill	Variant 1 lõigata tagasi 2-3 pungapaarile, õitsemine jääb hilisemaks Variant 2 lõigata võrast välja kõik eelmisel aastal õitsenud võrsed, õitseb varem, kuid väiksemate õitega
põõsasmaran	Potentilla fruticosa	juuni-september	märts-aprill	Vajadusel harvendatakse
siberi kontpuu	Cornus alba	juuni	kevadel pärast külmi	Tugevaks tagasilõikuseks jätta maapinnale 10 cm kõrgused tüükad
jaapani enelas	Spiraea japonica	juuni-august	märts-aprill	Võib lõigata tugevalt tagasi, jättes 10 cm maapinnast, tekkinud noori võrseid võib omakorda harvendada

III gruppi kuuluvad liigid õitsevad suve esimesel poolel möödunud aasta võrsetel. Tagasi lõigata vahetult pärast õitsemist.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni	juuni lõpus juunis-juulis	Pärast õitsemist lõigata ära õisikud koos võrrsetippudega. Lõigata noortel maapinnalt algavatel võrsetel kolmandik tagasi. Sorti ´Aurea´lõigata igal kevadel, et lehtede kollane värv oleks erksam. 3 aasta jooksul teha täielik noorenduslõikus, lõigates 1. aastal põõda seest kolmandik oksi 30-40 cm kõrguselt, võimalusel väljapoole kasvava punga pealt, kahel järgmisel aastal võrdses mahus ülejäänud oksad
kaunis veigela	Veigela florida	juuni	juunis-juulis märts-aprill	Lõigata ära õitsenud oksad, teisi vajadusel kärpida Noorenduslõikus teha 3 aasta jooksul nagu jasmiinil
tuhkur enelas	Spiraea x cinerea	mai	juuni	Lõigata välja õitsenud oksad, ei kärbita

Kasutatud allikad:
Annist, J. Laisa aedniku aed. AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Briti Kuninglik Aiandusselts Praktiline aiapidaja käsiraamat. Maalehe Raamat 2005
Palusalu, R. Taluaia taimed. AS Ajakirjade Kirjastus 2011
http://www.bakker.ee/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/
Lehtpuud ja põõsad http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=59
Ilupõõsaste lõikamine http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21

Aiatööriistad

Iga töö õnnestub paremini, kui on olemas sobiv ja korras tööriist.
Lillepeenarde rajamiseks ja hooldamiseks on vaja:

Töökindad
Parimad on tekstiilist, kummikattega kindad. Külmemal ajal võib sisse panna veel õhukesed tekstiilkindad. Nii ei kulu ka sõrmeotsad liiga ruttu läbi. Kinnaste valik on lai, kasutamine sõltub aastaajast ja töö iseloomust.

Märkimise vaiad, märkenöör
Kui alustada peenra rajamist sinna, kus enne on olnud midagi muud, tuleb koht kõigepealt õigesti maha märkida. Nööri võib kasutada ka abivahendina peenra serva sirgekslõikamisel või ridadena istutusel. Punane märkenöör on hästi nähtav, vastupidav ja kergesti kinni/lahtisõlmitav. Vabakujuliste peenarde puhul võib kasutada aiavoolikut vms.

Labidas
Pinna sügavaks ettevalmistamiseks sügisel, mätaste eemaldamiseks, suuremate taimede istutusaukude kaevamiseks, tugeva juurestikuga püsilillede puhmaste jagamiseks, väiksema mahuga tööde puhul kühveldamiseks. Labida puhul on tähtis kergus, mugav ja sobiva pikkusega vars. Seni kasutatutest pean parimaks Fiskarsi kerget labidat.

Fiskars Garden Light
kumer labidas

Kaevamishark
Vajalik mulla ettevalmistamisel, umbrohujuurte eemaldamisel, taimede väljakaevamisel eelkõige sügisel ja kevadel. Fiskarsi kerge hark on väga käepärane ja mugav.

Fiskars Garden Light
 kerge kaevamishark

Mullafrees
Suuremate pindade puhul hea abivahend mulla peenestamisel ja kobestamisel. Vahetatava tööseadmega mudelitel on võimalik kasutada ka teisi tarvikuid, näiteks samblareha, muru õhustaja, servalõikaja, umbrohujuurija. Nii on ühest tööriistast kasu mitmekordne.

Lisaseadmetega mullafrees
Husqvarna T300RH Combi
Väga kerge mudel

Käsikäru
Aias, kus tuleb transportida mitte ainult taimejäänuseid ja muud kerget materjali, vaid ka kive, liiva jms, on otstarbekam valida metallist kastiga käru. Kaherattalist käru on kergem vedada ja see ei lähe nii kergesti ümber, kuid kitsaste liikumisteede puhul on mugavam üherattaline käru. Kasulik on vaadata, kas kasti serv on tugevdatud.

Aiakäru Universaal 100l

Ämber
Universaalne vahend  kastmisvee toomiseks, väetiselahuse segamiseks, mahtude mõõtmiseks, taimejäänuste kogumiseks rohimisel. Kergete materjalide jaoks on hea suuremahuline ämber, vee jaoks 10-liitrine. Ämbreid peaks olema mitu. Plastmass on meeldivam kui plekk - ei kolise ega lähe mõlki.

Ehitusämber 20l

Raudreha
Vajalik peenra pinna tasandamisel enne istutustöid, liiva ja muu raskema materjali laialiajamisel. Kuna meie majapidamises on veel alles vana raudreha ja seda tööriista ei lähe kuigi sageli vaja, siis pole hakanud uut ostma ning kogemused tänapäevaste rehade osas puuduvad.

Fiskarsi alumiiniumreha

Murureha 
Neid on nii plastikust kui metallist. Mõlemad on head ja kerged. Sobivad lehtede ja taimejäänuste riisumiseks peenardelt ja murult. Metallist piidega reha on eriti hea murust sambla eemaldamiseks. Plastmassrehaga saab eemaldada kevadel prahti püsikupeenrast, ei vigasta taimi.

Kastekann
Eriti vajalik istutustöödel, kui taimed peavad saama korraga suurema koguse vett. Kui arvestada, et kasulikum on kasta harvem, aga põhjalikult, on kastekann parem valik kui voolik. Vahendi valik sõltub ka töömahust. Seesugune kastekann on mul hästi vastu pidanud vähemalt 7 aastat.

Kann, millel on hoidik sõela tarbeks

Kastmisvoolik ja pihusti
Kergendavad olulisel määral aedniku tööd. Hea, kui kastmisvesi ei tuleks otse kaevust, vaid oleks mõnes mahutis eelsoojenenud.

Claber Ergo-Garden Smart Pistol

Voolik 50m

Käpp-kobesti
Vajalik mullapinna kobestamisel ja umbrohtude tõusmete hävitamisel.  Kui seda teha piisavalt sageli, jääb rohimise vajadus palju väiksemaks. Oluline tööriist eelkõige kevadisel püsilillepeenarde hooldusel. Otstarbekas on pika varrega kobesti, et töötegija ei peaks pidevalt kummargil olema või kükitama. Tihedamas peenras võib suvistel hooldustöödel tarvis minna ka käsikobestit. Minule sobis selline, mille ühel pool on piid ja teisel pool tera.

Vars Gardena Combi

Gardena Combi käsikobesti

Fiskars Quick Fit kobesti

Fiskarsi kõblas-kobesti

Servalõikaja
Poolkuukujuline tööriist peenraservade korrashoiuks kevadest sügiseni. Hoolas aednik lõikab servi aprillist septembrini 1 kord kuus, siis püsivad need korrektsed. Sobib ka lameda teraga labidas.

Fiskars Quick Fit servalõikaja

Istutuskühvel
Vajalik vahend väiksemate taimede istutamisel ja väljakaevamisel.

Gardena isututskühvel

Oksakäärid ja universaalsed aiakäärid
Vajalikud kevadest sügiseni: kuivanud varte  ja äraõitsenud õite lõikamisel, istutamise juures juurte ja lehtede kärpimisel, võsundite lõikamisel. Tugevamatega saab lõigata ka peenemaid oksi. Kääride kvaliteet on oluline: kehvad käärid kiiluvad kinni, võtavad vahele, kulutavad aega ja rikuvad tuju. Kuna paljud kasutajad kiidavad Fiskarsi kääre, plaanin need ka endale osta.

Oksakäärid Fiskars Smartfit

Universaalsed aiakäärid Fiskars

Oksakäärid Fiskars Pro

Umbrohunapsik
Päris hea vahend võilillede väljatõmbamiseks. Siiski väsis Fiskarsi tööriist võitluses naaberkrundilt massiliselt levivate võililledega  2 aastaga.

Aianuga
Vajalik võrsete, puitunid varte lõikamiseks; väljakaevatud juurikate-sibulate korrastamisel enne talvist hoiustamist.

Lillesibulate istutuskorvid
Hõlbustavad sibulate ülesvõtmist, sortide lahushoidmist, kaitsevad sibulaid mullas näriliste eest. Kasulik on asukoht märgistada, et kaevamisel korve mitte vigastada.

Lilletoed
Väldivad taimede lamandumist, parandavad peenra väljanägemist. Sobilik on paigaldada, kui taimed on kasvanud 1/3 oma kõrgusest. Toed peaksid jääma hiljem vähemärgatavaks. Ise olen kasutanud puust vaiasid ja rohelist sidumisnööri, sest metallist tugesid kuluks suures aias väga palju. Looduslikust materjalist punutud toed oleksid kindlasti ilusamad.

Puidust võred ronitaimedele

Metallist toed

Katteloor
Vajalik varaste külvide ja istutuste kaitsmiseks külma eest, aitab veidi ka niiskust säilitada. Loor tuleks paigaldada raamile, et see ei puutuks vastu taimi.

Pildid pärinevad:
http://www.hortes.ee/est/aiatarvikud-aiatooriistad  
http://www.bauhof.ee/aed.html
http://hansaplant.ee/?op=body&id=637
http://www.aiakaubad.ee/tooriistad.html
http://ecx.images-amazon.com/images/I/51RHCDeNEjL._SL1141_.jpg

Köögiviljad ja maitsetaimed

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) 

on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. 

Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja lihaka juure, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümar, ümarik või piklik, enamasti kollase, harvem valge koore ja sisuga. On ka pealtpoolt punaka või lillaka, alt valge koorega sorte. Pikapäevataim, lühikese kasvuajaga ( 2-4 kuud).

Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvalised. Õisikuvarred püstised, harunevad. Väiksesd kuld- või sidrunkollased õed harunevas pöörises, vili kõder.

Naeri juur
http://www.botanichka.ru/wp-content/
uploads/2011/01/Turnip3-520x344.jpg

Naeri õisik
http://www.payer.de/amarakosa7/amara70107.jpg

Kasvukoht: Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Eelkultuurideks soovitatakse kurki, tomatit, sibulat, kartuleid ja kaunvilju, ei sobi ristõielised: kapsas, redis.

Kasvatamine: Naeris on külmakindel vähenõudlik köögivili. Maa valmistatakse ette sügisel. Kaevamise alla antakse komposti 3-4 kg/ m2. Sõnnikut anda pole soovitav. Naeris kasvab kiiresti ja võib anda suve jooksul 2 saaki. Külvatakse kasvukohale, ei talu ümberistutamist. Võib külvata avamaale aprilli lõpus, kui muld on tahenenud. Soojas mullas tärkab 4-6 päevaga. Talviseks säilitamiseks külvatakse juuli esimesel dekaadil. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 15-25 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega. Suured saagid saadakse regulaarse kastmisega. Kuivas puitub ja muutub kibedaks. Ei talu üleväetamist.

Maakirpude tõrjeks katta külv puutuhaga ja pritsida küüslauguleotisega.

Koristatakse alates juurviljade 5 cm läbimõõdust, suvel valikuliselt, sügisel soovitavalt enne öökülmi. Säilitamiseks lõigatakse lehed 2 cm kõrguselt maha, juur jäetakse alles. Hoitakse liivaga täidetud kastides.

Sordid: Naeril on palju sorte, mis erinevad nii juurviljade kuju, värvuse, valmimisaja kui maitseomaduste poolest.

´Petrovskaja´on vana tuntud vene sort, mis heade omaduste tõttu on siiani maailmas kõrgelt hinnatud. Lapergune vili on kollase sileda koorega, kaalub 250 g. Kollane sisu on mahlane ja tihe, pisut terava maitsega. Säilib hästi. Keskvalmiv, kasvuaeg 60-80 päeva.

´Petrovskaja´- üks tuntumaid naerisorte
http://semenapochta.ru/components/com_virtuemart/
shop_image/product/84a231310b8e4cb742d335c9b0bdeefd.jpg

´Snowball´on keskvalmiv, 70-80 päeva. Juured 5 cm läbimõõduga, valged, õrna maheda maitsega.

´Snowball´
http://www.aiamaailm.ee/naeris-ja-kaalikas/488-naeris-snowball.html

´Purple Top Milan´ on valge, punase kannaga, kreemvalge sisuga, teravmagusa maitsega. Hiline, 90-100 päeva.

´Purple Top Milan´
http://www.aiamaailm.ee/3223-5152-large/naeris-purple-top-milan.jpg

Jaapani naeris ´Krasno Solnyshko´ F1 on uus varane hübriidsort, valmib 45-60 päevaga. Juurvili lapik-ümar, üleni vaarikapunase koore ja valge sisuga, mahlane ja magus. Kaal 150-300 g.

On ka salatinaereid, näiteks ´Geisha´ja ´Snegurochka´. Need on valge viljalihaga, kuid viljad säilivad halvasti. Tarvitatakse värskelt. Noored lehed sisaldavad kuni 90 mg% C-vitamiini ja 30 mg% karotinoide.

Keemiline koostis: Naeris on suure C-vitamiinisisaldusega, peale selle sisaldab B ja PP vitamiine, kollased sordid ka provitamiin A-d. Mineraalainetest sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis tugevdab luid ja liigeseid, kaaliumi, magneesiumi, naatriumisooli, fosforit, rauda ning nikotiinhapet. Naeris sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad söögiisu. Ei sisalda suures koguses tärklist nagu kartul.

Tarvitamine: Inimene õppis naerist kasvatama juba 4000 aastat tagasi, seega on see üks esimesi köögivilju. Vanas Roomas hinnati teda kõrgelt. Enne kastuli võidukäiku oli naeris meie aladel põhitoiduaine, mis praegu on teenimatult unustusse vajunud ja mida kasvatatakse vähem kui temaga sarnanevat kaalikat. Erilise au sees oli naeris vene köögis ja rahvameditsiinis. 

Naeris on toitev, kuid ei lisa kaalu, kiudainete sisalduse tõttu aitab kroonilise kõhukinnisuse korral.

Suure kaltsiumisisalduse tõttu hoiab naeris ära rahhiiti, luu- ja verehaigusi ning mõjub hästi liigeste liikuvusele. Naerimahla juuakse köha ja kurguhädade puhul, naeris aitab kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral. Naeri söömine parandab und ja rahustab südamepekslemist. Naeri keeduleemega on ravitud ka hambavalu ning see mõjub igemeid tugevdavalt. Naeril on antiseptiline ja põletikuvastane toime.

Toiduks on naerist soovitav tarvitada eelkõige värske salatina, küpsetault  või aurutatult. Keetmisel läheb 2/3 kaaliumi kaduma. Parima maitsega on noored, 5-6 cm läbimõõduga naerid.

Kasutatud materjalid:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
Karro, H. Ära unusta naerist. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
Männik, H. Unustatud naeris taas peenrale. Maaleht, 28. 04. 2012 Digileht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://www.aiamaailm.ee/54-naeris-ja-kaalikas
Posadil ded repku...http://www.botanichka.ru/blog/2011/01/31/turnip/
http://rus-health.info/Repka-vmesto-kartoshki-147.html
Köögiviljad: rõigas, naeris http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=17720

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)

on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane maitse- ja ravimtaim. Väga vormi- ja sordirohke. Vars on püstine, harunenud, kasvab 15-40 cm, mõnedel sortidel 60 cm kõrguseks. Lehed vastakad, rohelised, lillakasrohelised või lillakaspunased, väikesed kuni suured, terve või hambulise servaga, läikivad; sidruni, nelgi, mündi, aniisi, karamelli vm lõhnaga. Õied roosad, valged või lillad.

http://ak.rapina.ee/katrinu/maitsetaimede/
kartuli_pildid/testi_pildid/basiilik.jpg

´Opal´
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/
Seemned/Basilicum%20OPAL-500x500.jpg

Kasvutingimused: Vajab kerget, viljakat, vett hästi läbilaskvat mulda ning tuulte eest kaitstud sooja ja valget kasvukohta. Meie kliimas edeneb kõige paremini kasvuhoones. Talvel võib kasvatada toas potis.

Kasvatamine: Vajab ettekasvatamist. Külv märtsi lõpus või aprilli algul sisetingimustes. Reavahe 5-6 cm. On valgusidanev, külvi ei kaeta mullaga. Võib riputada peale õhukese kihi liiva. Temperatuuril 20-25 kraadi ilmuvad tõusmed 5-8 päeva pärast. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võib istutada eraldi pottidesse. Paremaks harunemiseks võib ladva ära näpistada. Istutus avamaale juuni algul, vahekaugus 25 cm. Võib väetada lämmastikväetisega, mis kiirendab lehtede kasvu. Kasvuhoones mõjub hästi kurkide ja paprikate vahel kasvatamine, kuna basiilik kaitseb neid lehetäide ja muude kahjurite eest.

Võrseid korjatakse enne õitsemist.  Võib anda 2-3 saaki suve jooksul. Lehti kasutatakse värskelt, kuivatatult või sügavkülmutatult.

Noored tõusmed
http://www.sojapood.ee/wp-content/
uploads/2013/04/basiilik-kasvatamine.jpg

Sordid: Sordivalik on väga suur.

´Ararat´-lehed sinakasrohelised, aromaatne, kõrgus kuni 60 cm, keskvalmiv 70-75 päeva. Õied violetsed.

´Anisovka´- lehed rohelised, lainelised, kerge aniisilõhnaga, kõrgus kuni 60 cm.

´Jerevansky´- punaste lehtedega, kiirestivalmiv.

´Àromaatne Purpurne´- eriti püsiv lõhn, säilib kuivatatud lehtedel kuni 3 aastat.

´Caramel´- tumerohelised lehed, keskvalmiv 35-45 päeva, lõhn meenutab karamelli.

Keemiline koostis: Vürtsbasiiliku eriline aroom on tingitud keerulise koostisega eetrilikest õlidest, mille sisaldus võib olla kuni 1%. Õlid kogunevad lehtede näärmekarvadesse. Sisaldab ka suhkruid, karotiini, fütontsiide (taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud), vitamiinidest A, C, B6, PP; 2 korda rohkem askorbiinhapet kui petersell ning palju rauda ja magneesiumi. Ka seemneid kasutatakse toiduks, nendes on valke 23%, süsivesikuid 48% ja rasva 4%.

Basiiliku seemneid kasutatakse ka toiduks
http://www.sojapood.ee/wp-content/uploads/2013/03/basiilik.jpg

Kasutamine: Vürtsbasiilik on üks populaarsemaid maitse- ja ravimtaimi. Taime kodumaa on Ida-India, Euroopasse levis 16. sajandil. Kasutatakse vürtsika maitseainena kala- või lihatoitude juurde, sobib maitseainesegudesse. Pestokastme põhikomponent. 

Taimel on palju raviomadusi. Kuivatatud basiilikulehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede- ja maksaprobleemide puhul. Kurguvalu korral kasutatakse teed kuristamiseks. Soodustab söögiisu, lõõgastab spasme, on rahustava toimega. Kasutatud ka ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks. Seemned aitavad soolestikust mürke väljutada ning alandavad vere kolesteroolitaset.

Kasutatud materjalid:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=19
http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik

Sõnajalad

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes kõrreliste ja püsililledega

Iga taim, mis kasvab temale sobivates tingimustes ja on õigesti hooldatud, kaunistab aeda.

Sõnajalgu kasvab looduses väga erinevates kohtades ja mitmesuguste eluvormidena, kõige enam niisketes  troopilistes ja lähistroopilistes metsades. Meie laiuskraadidel on enamus sõnajalgu niiskete varjuliste metsade taimed, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Seetõttu on sõnajalad sobiv valik metsaaedadesse, varjuaedadesse ja üleminekutsooni aia ning loodusliku koosluse vahel. Enamus neist ei talu keskpäevast kõrvetavat päikesepaistet. Kõrrelised seevastu eelistavad pigem kuivemat päikselist kasvukohta. Ka püsilillede hulgas on rohkem viljaka pinnase ja päikesepaiste eelistajaid, kuid kõigist neist taimerühmadest võib leida mingile kindlale kasvukohale sobivaid liike. Ma ei nimetaks kasvukoha eripärasid eelisteks ega puudusteks.

Puuduseks võib lugeda, et sõnajalgadel pole õisi. Samas, ka kõrrelistel on õied sageli vähemärgatavad ning ei uhkelda värvikirevusega, Mitmed kõrrelised, näiteks jänesesaba, argentiina pamparohi, hiina siidpööris või neegri-hiidhirss on küll õisikute kuju poolest üsna dekoratiivsed. Ka püsikuid kasvatatakse enamasti nende kaunite õite tõttu.

Sõnajalad on lehtdekoratiivsed ja sobivad õitsvatele taimedele rahulikuks fooniks või oma põneva lehekujuga peenra rütmi elavdama. Mitmed neist on talvehaljad (raunjalg, astelsõnajalg) ja koos kõrreliste puhmastega võivad ka talvises aias pakkuda huvitavat vaatepilti. Puuduseks on,  et sõnajalgad tärkavad kevadel hilja, mistõttu tuleks istutusaladesse nende vahele planeerida kevadel õitsevaid püsililli,

Sõnajalgade generatiivne paljundamine eostega on keerukam kui püsikute ja kõrreliste seemnest paljundamine. Mitmeid liike (adiantumid, kiviürdid, naistesõnajalad) saab paljundada jagamise teel. Laanesõnajalg levib risoomivõsundite abil kiiresti ise. 

Sõnajalad on mitmeaastased taimed, neid võib nimetada pikaealisteks. Üks eelis on kindlasti see, et sõnajalad ei vaja ümberistutamist ja sagedast jagamist nagu paljud püsililled ja kõrrelised, mis kaua ühel kohal kasvades hakkavad kiratsema. Ka ei nõua nad väetamist ega ole nõudlikud mulla suhtes. Külmadel lumeta talvedel võivad vajada talvekatet. Kohalikud liigid on külmakindlad. Väiksemat hooldusvajadust võrreldes teiste taimedega tooksin välja eelisena.

Puudus: võrreldes püsililledega on sõnajalgade valik aiapoodides tunduvalt väiksem.

Peenar 8 taimeliigiga.

Kasvukoht: poolvarjuline, tagapool täisvari. Parasniiske kergelt happeline viljakas muld. 

Tegemist on konkreetse kohaga minu aias, kus praegu kasvavad laanesõnajalad ja tulbid. Kevadel on valgust piisavalt, kuid kui puud lehte lähevad, siis mõni tund ennelõunal. Hommikul annab varju valge sireli põõsas, õhtupoolikul õunapuu. Taustaks on  suur siberi kontpuu ´Variegata´. Laane-sõnajalad on liigselt laiutama hakanud, see koht vajaks nagunii korrastamist. Arvestades hämara kohaga ja valgeõieliste/leheliste põõsastega, lisasin mõned valgeõielised püsikud, külma koloriiti toetavad helmikpöörise ja nipponi naistesõnajala lehed, rohelise-valgetriibuline jaapani tarn ning hariliku naistesõnajala punaste leheroodudega sort. Valisin üldiselt vähenõudlikud ja vastupidavad taimed, kõige atraktiivsem ja õrnem on nipponi naistesõnajalg. Kuna sõnajalad ei ole varakevadel dekoratiivsed, kasutasin kevadisi õitsejaid lumikellukest ja sinilille, et peenar ei mõjuks tühjana.

Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris. Kõrgus 1-1,5 m. Istutada 3 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne maist septembrini, kuni 60 cm kõrgused tugevad pruunid fertiilsed lehed püsivad peenral talve läbi.

Harilik naistesõnajalg Athyrium filixfemina ´Lady in Red´. Kõrgus 75 cm, 5 taime ruutmeetrile. Dekoratiivne maist septembrini. Lehtede pearood tumedad, punakad.

Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum ´Pictum´, syn. ´Metallicum´. Kõrgus 30-50 cm, 9 taime ruutmeetrile, vahekaugus 30 cm. Kõige pilkupüüdvam aiasõnajalg, piisab mõnest taimest. Vajab talvel katmist. Tärkab meie oludes hilja: mais - juunis.

Jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Sceptre´. Kõrgus 30-40 cm., vahekaugus istutamisel 40-50 cm. Talvehaljas. Õitseb aprillis-mais.

Arendsi astilbe Astilbe x arendsii ´Diamant´. Kõrgus 50-70 cm. laius 45-60 cm. 4 taime ruutmeetrile. Jagada igal 2.-3. aastal. Õitseb juulis-augustis.

Helmikpööris Heuchera ´Bella Notte´. Kõrgus 25 cm, õisikutega 50 cm, laius 40 cm. 5 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne, õitseb juunist augustini. Lehed säilivad kevadeni.

Harilik sinilill Hepatica nobilis. Kõrgus 10 cm, vahekaugus 15-20 cm. Õitseb aprillis-mais. Massistutus.

Harilik lumikelluke Galanthus nivalis ´Flore Pleno´. Kõrgus 10-15 cm, istutamisel sibulate vahekaugus 5-10 cm. Massistutus.

Pildid:
http://www.fossilflowers.org/users/robbin/upload6/Matteuccia_struthiopteris_habit2.jpg
https://mikesgardentop5plants.files.wordpress.com/2011/10/athyriumladyinred-2-285x300.jpg
http://www.bridgewoodgardens.com/cart/images/P/PAINTED%20FERN%202.JPG.jpeg
http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/Carex_morowii_Silver_Scepter.jpg
https://www.aiasober.ee/products/new/108971.jpg
http://www.cowellsgc.co.uk/p/98-317-thickbox/heuchera-bella-notte-1l.jpg
https://c1.staticflickr.com/1/175/486822041_73f4542f03.jpg
http://www.plantdelights.com/common/images/products/large/Galanthus-nivalis-Flore-Pleno.s-63378.i-2470.y-2014.jpg

Kasutatud materjalid:
Rünk, K. Sõnajalad aias, looduses, toas. "Valgus", 1999
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/jaapani-tarn-silver-sceptre
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/
http://www.cowellsgc.co.uk/p/heuchera/98-heuchera-bella-notte-1l-68529.html