Köögiviljad ja maitsetaimed

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) 

on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. 

Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja lihaka juure, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümar, ümarik või piklik, enamasti kollase, harvem valge koore ja sisuga. On ka pealtpoolt punaka või lillaka, alt valge koorega sorte. Pikapäevataim, lühikese kasvuajaga ( 2-4 kuud).

Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvalised. Õisikuvarred püstised, harunevad. Väiksesd kuld- või sidrunkollased õed harunevas pöörises, vili kõder.

Naeri juur
http://www.botanichka.ru/wp-content/
uploads/2011/01/Turnip3-520x344.jpg

Naeri õisik
http://www.payer.de/amarakosa7/amara70107.jpg

Kasvukoht: Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Eelkultuurideks soovitatakse kurki, tomatit, sibulat, kartuleid ja kaunvilju, ei sobi ristõielised: kapsas, redis.

Kasvatamine: Naeris on külmakindel vähenõudlik köögivili. Maa valmistatakse ette sügisel. Kaevamise alla antakse komposti 3-4 kg/ m2. Sõnnikut anda pole soovitav. Naeris kasvab kiiresti ja võib anda suve jooksul 2 saaki. Külvatakse kasvukohale, ei talu ümberistutamist. Võib külvata avamaale aprilli lõpus, kui muld on tahenenud. Soojas mullas tärkab 4-6 päevaga. Talviseks säilitamiseks külvatakse juuli esimesel dekaadil. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 15-25 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega. Suured saagid saadakse regulaarse kastmisega. Kuivas puitub ja muutub kibedaks. Ei talu üleväetamist.

Maakirpude tõrjeks katta külv puutuhaga ja pritsida küüslauguleotisega.

Koristatakse alates juurviljade 5 cm läbimõõdust, suvel valikuliselt, sügisel soovitavalt enne öökülmi. Säilitamiseks lõigatakse lehed 2 cm kõrguselt maha, juur jäetakse alles. Hoitakse liivaga täidetud kastides.

Sordid: Naeril on palju sorte, mis erinevad nii juurviljade kuju, värvuse, valmimisaja kui maitseomaduste poolest.

´Petrovskaja´on vana tuntud vene sort, mis heade omaduste tõttu on siiani maailmas kõrgelt hinnatud. Lapergune vili on kollase sileda koorega, kaalub 250 g. Kollane sisu on mahlane ja tihe, pisut terava maitsega. Säilib hästi. Keskvalmiv, kasvuaeg 60-80 päeva.

´Petrovskaja´- üks tuntumaid naerisorte
http://semenapochta.ru/components/com_virtuemart/
shop_image/product/84a231310b8e4cb742d335c9b0bdeefd.jpg

´Snowball´on keskvalmiv, 70-80 päeva. Juured 5 cm läbimõõduga, valged, õrna maheda maitsega.

´Snowball´
http://www.aiamaailm.ee/naeris-ja-kaalikas/488-naeris-snowball.html

´Purple Top Milan´ on valge, punase kannaga, kreemvalge sisuga, teravmagusa maitsega. Hiline, 90-100 päeva.

´Purple Top Milan´
http://www.aiamaailm.ee/3223-5152-large/naeris-purple-top-milan.jpg

Jaapani naeris ´Krasno Solnyshko´ F1 on uus varane hübriidsort, valmib 45-60 päevaga. Juurvili lapik-ümar, üleni vaarikapunase koore ja valge sisuga, mahlane ja magus. Kaal 150-300 g.

On ka salatinaereid, näiteks ´Geisha´ja ´Snegurochka´. Need on valge viljalihaga, kuid viljad säilivad halvasti. Tarvitatakse värskelt. Noored lehed sisaldavad kuni 90 mg% C-vitamiini ja 30 mg% karotinoide.

Keemiline koostis: Naeris on suure C-vitamiinisisaldusega, peale selle sisaldab B ja PP vitamiine, kollased sordid ka provitamiin A-d. Mineraalainetest sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis tugevdab luid ja liigeseid, kaaliumi, magneesiumi, naatriumisooli, fosforit, rauda ning nikotiinhapet. Naeris sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad söögiisu. Ei sisalda suures koguses tärklist nagu kartul.

Tarvitamine: Inimene õppis naerist kasvatama juba 4000 aastat tagasi, seega on see üks esimesi köögivilju. Vanas Roomas hinnati teda kõrgelt. Enne kastuli võidukäiku oli naeris meie aladel põhitoiduaine, mis praegu on teenimatult unustusse vajunud ja mida kasvatatakse vähem kui temaga sarnanevat kaalikat. Erilise au sees oli naeris vene köögis ja rahvameditsiinis. 

Naeris on toitev, kuid ei lisa kaalu, kiudainete sisalduse tõttu aitab kroonilise kõhukinnisuse korral.

Suure kaltsiumisisalduse tõttu hoiab naeris ära rahhiiti, luu- ja verehaigusi ning mõjub hästi liigeste liikuvusele. Naerimahla juuakse köha ja kurguhädade puhul, naeris aitab kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral. Naeri söömine parandab und ja rahustab südamepekslemist. Naeri keeduleemega on ravitud ka hambavalu ning see mõjub igemeid tugevdavalt. Naeril on antiseptiline ja põletikuvastane toime.

Toiduks on naerist soovitav tarvitada eelkõige värske salatina, küpsetault  või aurutatult. Keetmisel läheb 2/3 kaaliumi kaduma. Parima maitsega on noored, 5-6 cm läbimõõduga naerid.

Kasutatud materjalid:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
Karro, H. Ära unusta naerist. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
Männik, H. Unustatud naeris taas peenrale. Maaleht, 28. 04. 2012 Digileht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://www.aiamaailm.ee/54-naeris-ja-kaalikas
Posadil ded repku...http://www.botanichka.ru/blog/2011/01/31/turnip/
http://rus-health.info/Repka-vmesto-kartoshki-147.html
Köögiviljad: rõigas, naeris http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=17720

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)

on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane maitse- ja ravimtaim. Väga vormi- ja sordirohke. Vars on püstine, harunenud, kasvab 15-40 cm, mõnedel sortidel 60 cm kõrguseks. Lehed vastakad, rohelised, lillakasrohelised või lillakaspunased, väikesed kuni suured, terve või hambulise servaga, läikivad; sidruni, nelgi, mündi, aniisi, karamelli vm lõhnaga. Õied roosad, valged või lillad.

http://ak.rapina.ee/katrinu/maitsetaimede/
kartuli_pildid/testi_pildid/basiilik.jpg

´Opal´
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/
Seemned/Basilicum%20OPAL-500x500.jpg

Kasvutingimused: Vajab kerget, viljakat, vett hästi läbilaskvat mulda ning tuulte eest kaitstud sooja ja valget kasvukohta. Meie kliimas edeneb kõige paremini kasvuhoones. Talvel võib kasvatada toas potis.

Kasvatamine: Vajab ettekasvatamist. Külv märtsi lõpus või aprilli algul sisetingimustes. Reavahe 5-6 cm. On valgusidanev, külvi ei kaeta mullaga. Võib riputada peale õhukese kihi liiva. Temperatuuril 20-25 kraadi ilmuvad tõusmed 5-8 päeva pärast. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võib istutada eraldi pottidesse. Paremaks harunemiseks võib ladva ära näpistada. Istutus avamaale juuni algul, vahekaugus 25 cm. Võib väetada lämmastikväetisega, mis kiirendab lehtede kasvu. Kasvuhoones mõjub hästi kurkide ja paprikate vahel kasvatamine, kuna basiilik kaitseb neid lehetäide ja muude kahjurite eest.

Võrseid korjatakse enne õitsemist.  Võib anda 2-3 saaki suve jooksul. Lehti kasutatakse värskelt, kuivatatult või sügavkülmutatult.

Noored tõusmed
http://www.sojapood.ee/wp-content/
uploads/2013/04/basiilik-kasvatamine.jpg

Sordid: Sordivalik on väga suur.

´Ararat´-lehed sinakasrohelised, aromaatne, kõrgus kuni 60 cm, keskvalmiv 70-75 päeva. Õied violetsed.

´Anisovka´- lehed rohelised, lainelised, kerge aniisilõhnaga, kõrgus kuni 60 cm.

´Jerevansky´- punaste lehtedega, kiirestivalmiv.

´Àromaatne Purpurne´- eriti püsiv lõhn, säilib kuivatatud lehtedel kuni 3 aastat.

´Caramel´- tumerohelised lehed, keskvalmiv 35-45 päeva, lõhn meenutab karamelli.

Keemiline koostis: Vürtsbasiiliku eriline aroom on tingitud keerulise koostisega eetrilikest õlidest, mille sisaldus võib olla kuni 1%. Õlid kogunevad lehtede näärmekarvadesse. Sisaldab ka suhkruid, karotiini, fütontsiide (taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud), vitamiinidest A, C, B6, PP; 2 korda rohkem askorbiinhapet kui petersell ning palju rauda ja magneesiumi. Ka seemneid kasutatakse toiduks, nendes on valke 23%, süsivesikuid 48% ja rasva 4%.

Basiiliku seemneid kasutatakse ka toiduks
http://www.sojapood.ee/wp-content/uploads/2013/03/basiilik.jpg

Kasutamine: Vürtsbasiilik on üks populaarsemaid maitse- ja ravimtaimi. Taime kodumaa on Ida-India, Euroopasse levis 16. sajandil. Kasutatakse vürtsika maitseainena kala- või lihatoitude juurde, sobib maitseainesegudesse. Pestokastme põhikomponent. 

Taimel on palju raviomadusi. Kuivatatud basiilikulehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede- ja maksaprobleemide puhul. Kurguvalu korral kasutatakse teed kuristamiseks. Soodustab söögiisu, lõõgastab spasme, on rahustava toimega. Kasutatud ka ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks. Seemned aitavad soolestikust mürke väljutada ning alandavad vere kolesteroolitaset.

Kasutatud materjalid:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=19
http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik

Sõnajalad

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes kõrreliste ja püsililledega

Iga taim, mis kasvab temale sobivates tingimustes ja on õigesti hooldatud, kaunistab aeda.

Sõnajalgu kasvab looduses väga erinevates kohtades ja mitmesuguste eluvormidena, kõige enam niisketes  troopilistes ja lähistroopilistes metsades. Meie laiuskraadidel on enamus sõnajalgu niiskete varjuliste metsade taimed, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Seetõttu on sõnajalad sobiv valik metsaaedadesse, varjuaedadesse ja üleminekutsooni aia ning loodusliku koosluse vahel. Enamus neist ei talu keskpäevast kõrvetavat päikesepaistet. Kõrrelised seevastu eelistavad pigem kuivemat päikselist kasvukohta. Ka püsilillede hulgas on rohkem viljaka pinnase ja päikesepaiste eelistajaid, kuid kõigist neist taimerühmadest võib leida mingile kindlale kasvukohale sobivaid liike. Ma ei nimetaks kasvukoha eripärasid eelisteks ega puudusteks.

Puuduseks võib lugeda, et sõnajalgadel pole õisi. Samas, ka kõrrelistel on õied sageli vähemärgatavad ning ei uhkelda värvikirevusega, Mitmed kõrrelised, näiteks jänesesaba, argentiina pamparohi, hiina siidpööris või neegri-hiidhirss on küll õisikute kuju poolest üsna dekoratiivsed. Ka püsikuid kasvatatakse enamasti nende kaunite õite tõttu.

Sõnajalad on lehtdekoratiivsed ja sobivad õitsvatele taimedele rahulikuks fooniks või oma põneva lehekujuga peenra rütmi elavdama. Mitmed neist on talvehaljad (raunjalg, astelsõnajalg) ja koos kõrreliste puhmastega võivad ka talvises aias pakkuda huvitavat vaatepilti. Puuduseks on,  et sõnajalgad tärkavad kevadel hilja, mistõttu tuleks istutusaladesse nende vahele planeerida kevadel õitsevaid püsililli,

Sõnajalgade generatiivne paljundamine eostega on keerukam kui püsikute ja kõrreliste seemnest paljundamine. Mitmeid liike (adiantumid, kiviürdid, naistesõnajalad) saab paljundada jagamise teel. Laanesõnajalg levib risoomivõsundite abil kiiresti ise. 

Sõnajalad on mitmeaastased taimed, neid võib nimetada pikaealisteks. Üks eelis on kindlasti see, et sõnajalad ei vaja ümberistutamist ja sagedast jagamist nagu paljud püsililled ja kõrrelised, mis kaua ühel kohal kasvades hakkavad kiratsema. Ka ei nõua nad väetamist ega ole nõudlikud mulla suhtes. Külmadel lumeta talvedel võivad vajada talvekatet. Kohalikud liigid on külmakindlad. Väiksemat hooldusvajadust võrreldes teiste taimedega tooksin välja eelisena.

Puudus: võrreldes püsililledega on sõnajalgade valik aiapoodides tunduvalt väiksem.

Peenar 8 taimeliigiga.

Kasvukoht: poolvarjuline, tagapool täisvari. Parasniiske kergelt happeline viljakas muld. 

Tegemist on konkreetse kohaga minu aias, kus praegu kasvavad laanesõnajalad ja tulbid. Kevadel on valgust piisavalt, kuid kui puud lehte lähevad, siis mõni tund ennelõunal. Hommikul annab varju valge sireli põõsas, õhtupoolikul õunapuu. Taustaks on  suur siberi kontpuu ´Variegata´. Laane-sõnajalad on liigselt laiutama hakanud, see koht vajaks nagunii korrastamist. Arvestades hämara kohaga ja valgeõieliste/leheliste põõsastega, lisasin mõned valgeõielised püsikud, külma koloriiti toetavad helmikpöörise ja nipponi naistesõnajala lehed, rohelise-valgetriibuline jaapani tarn ning hariliku naistesõnajala punaste leheroodudega sort. Valisin üldiselt vähenõudlikud ja vastupidavad taimed, kõige atraktiivsem ja õrnem on nipponi naistesõnajalg. Kuna sõnajalad ei ole varakevadel dekoratiivsed, kasutasin kevadisi õitsejaid lumikellukest ja sinilille, et peenar ei mõjuks tühjana.

Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris. Kõrgus 1-1,5 m. Istutada 3 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne maist septembrini, kuni 60 cm kõrgused tugevad pruunid fertiilsed lehed püsivad peenral talve läbi.

Harilik naistesõnajalg Athyrium filixfemina ´Lady in Red´. Kõrgus 75 cm, 5 taime ruutmeetrile. Dekoratiivne maist septembrini. Lehtede pearood tumedad, punakad.

Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum ´Pictum´, syn. ´Metallicum´. Kõrgus 30-50 cm, 9 taime ruutmeetrile, vahekaugus 30 cm. Kõige pilkupüüdvam aiasõnajalg, piisab mõnest taimest. Vajab talvel katmist. Tärkab meie oludes hilja: mais - juunis.

Jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Sceptre´. Kõrgus 30-40 cm., vahekaugus istutamisel 40-50 cm. Talvehaljas. Õitseb aprillis-mais.

Arendsi astilbe Astilbe x arendsii ´Diamant´. Kõrgus 50-70 cm. laius 45-60 cm. 4 taime ruutmeetrile. Jagada igal 2.-3. aastal. Õitseb juulis-augustis.

Helmikpööris Heuchera ´Bella Notte´. Kõrgus 25 cm, õisikutega 50 cm, laius 40 cm. 5 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne, õitseb juunist augustini. Lehed säilivad kevadeni.

Harilik sinilill Hepatica nobilis. Kõrgus 10 cm, vahekaugus 15-20 cm. Õitseb aprillis-mais. Massistutus.

Harilik lumikelluke Galanthus nivalis ´Flore Pleno´. Kõrgus 10-15 cm, istutamisel sibulate vahekaugus 5-10 cm. Massistutus.

Pildid:
http://www.fossilflowers.org/users/robbin/upload6/Matteuccia_struthiopteris_habit2.jpg
https://mikesgardentop5plants.files.wordpress.com/2011/10/athyriumladyinred-2-285x300.jpg
http://www.bridgewoodgardens.com/cart/images/P/PAINTED%20FERN%202.JPG.jpeg
http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/Carex_morowii_Silver_Scepter.jpg
https://www.aiasober.ee/products/new/108971.jpg
http://www.cowellsgc.co.uk/p/98-317-thickbox/heuchera-bella-notte-1l.jpg
https://c1.staticflickr.com/1/175/486822041_73f4542f03.jpg
http://www.plantdelights.com/common/images/products/large/Galanthus-nivalis-Flore-Pleno.s-63378.i-2470.y-2014.jpg

Kasutatud materjalid:
Rünk, K. Sõnajalad aias, looduses, toas. "Valgus", 1999
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/jaapani-tarn-silver-sceptre
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/
http://www.cowellsgc.co.uk/p/heuchera/98-heuchera-bella-notte-1l-68529.html

Väetised.

Asudes koostama väetiste uurimust,

tutvusin kõigepealt õpetaja Katrin Uurmani õppematerjaliga

• http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf, 

ja tublide kursusekaaslaste poolt tehtuga, näiteks

• http://hellepal.blogspot.com/2015/01/multside-vaetiste-geosunteetide.html?showComment=1422694471869#c6421567999769635667 
• http://maretsoer.blogspot.com/
• http://kristinakoolis.blogspot.com/
• http://liisaaias.blogspot.com/

Leidin veel Luua Metsanduskooli põhjaliku materjali, kus lisaks tuuakse välja erinevate kultuuride väetamise eripärad

• www.luua.edu.ee/pildid/Vaetamine.doc

Jõudsin järeldusele, et põhjalikumalt, ülevaatlikumalt ja paremini ei ole enam võimalik ega mõttekas seda tööd teha. Peale selle olen lubiväetisi ning suurt osa orgaanilistest väetistest käsitlenud oma töös mullaparandajatest 

• https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/hedi_jurgen_aianduskool_ee/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc={9CC50CDF-B20F-456B-9D64-1972EE809A88}&file=Mullaparandajad.docx&action=default

Seetõttu püüan nüüd kogu väetiste kohta käiva materjali esitada võimalikult ülevaatlikul ja selget arusaamist võimaldaval kujul.

Väetis on aine, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste parandamiseks.

Otsesed väetised varustavad taimi mulla kaudu taimetoiteelementidega (tte).

• Siia kuuluvad makroväetised: N (lämmastik), P (fosfor), K (kaalium) väetised ja mikroväetised: B (boor), Zn (tsink), Cu (vask) jms
• Lämmastik on vajalik taime lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline osa: huumus ja orgaanilised jäätmed. Sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem liivmuldades.
• Fosfor on vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks. Suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust. Kolmandik fosforit on mullas orgaaniliste ühenditena, ülejäänu mineraalsete fosfaatidena, mis on taimede poolt mitteomastatavad. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike.
• Kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. Kaaliumi on rohkem savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. (Leetuma - lahustunud mineraalühenditest vaesuma ja hapestuma.) Kõige vaesemad K poolest on turvasmullad.Vaid 1% kaaliumist on mullas taimedele omastataval kujul.
• teisejärgulised makroelemendid: kaltsium on vajalik juurte kasvuks, väävel mõjutab saagi kvaliteeti ning maitset, magneesium osaleb klorofülli moodustamisel.
• Mikroväetistest kasutatakse kõige sagedamini boor- ja vaskväetisi, eesmärk saagi suurendamine või selle kvaliteedi parandamine. Boor mõjutab taime õitsemist ja seemnete moodustumist, vask osaleb taimede assimilatsioonis (biokeemilised protsessid, milles lihtsamatest ainetest tekivad keerukamad).

Olenevalt väetiste mõjust taimede kasvule kasutatakse neid erinevalt.

• Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel külvi eel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel väetamisel, normi puhul üle 100 kg/ha vastavalt 2/3 ja 1/3 kogusest. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: 
• nitraatväetised - hästi lahustuvad, kiire toimega, kuid kiiresti leostuvad, peamiselt kasvuaegseks väetamiseks
• ammooniumväetised - kergesti omastatavad pikema aja vältel, väljauhtumine väiksem, seotakse mulla neelavas kompleksis
• ammooniumnitraatväetised - enimkasutatav ammooniumsalpeeter
• amiidväetised - enamlevinud on karbamiid. See on kontsentreeritud (N 46%) vees lahustuv, sobib hästi kastmis- ja pritsimislahuseks.Viljapuid ja -põõsaid väetada kuni õitsemiseni lehtede kaudu 1-2% lahusega. Pritsimine hävitab kahjureid ja haigustekitajaid. Granuleerituna kasutada koos P ja Kväetistega. 
• Fosforväetisi antakse kas põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Kadu mullast väljauhtumise teel tühine, võib kasutada perioodiliselt varuväetisena. Suvine lisaväetamine fosforväetiste lahustega soodustab õitsemist ning on rikkaliku saagi aluseks.
• vees lahustuvad kergesti omastatavad fosforväetised - superfosfaat (kõige enam levinud) ja topeltsuperfosfaat. Kõige tundlikumad fosfori puuduse suhtes on kartulid, mais, tomatid, õunapuud ja must sõstar.
• raskesti omastatavad fosforiidijahu ja kondijahu, neid enam ei kasutata
• Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla, millega kaob nendes sisalduva kloori kahjulik mõju. Kloori suhtes on tundlikud kartul, hernes, ristik, paljud köögiviljad ja ilutaimed. Raskema lõimisega muldadel on võimalik kasutada varuväetisena, kergematel muldadel võib toimuda väljauhtumine. Sisaldavad lisandeid: magneesium vajalik eriti liivmuldadel, väävel vajalik rist- ja liblikõielistele, naatrium vajalik peedile, porgandile ja ristõielistele, kloor kasulik peetidele
• kloriidsed - kaaliumkloriid on kõige levinum kaaliumväetis, kõigile taimedele siiski ei sobi. Mitte kasutada rooside puhul.
• sulfaatsed - kaaliumsulfaat sobib kloori suhtes tundlikele kultuuridele (kartul, sibul, uba, maasikas, vaarikas, ploom, kirss). Kaevatakse sügisel mulda. Ploomi- ja kirsipuid võib lahusega pritsida.
• puutuhk sisaldab 5...10% kaaliumi, sobib kasutada happelistel muldadel
• Mikroväetistest antakse mulda madala kontsentratsiooniga väetisi ja mikroelementidega rikastatud kompleksväetisi, soovitav paiklikult. Külvist piserdatakse kontsentreeritud mikroväetiste (vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat) lahustega. Külvist puudertatakse tolmjate väetistega. Taimi pritsitakse  noores eas nõrga lahusega.

Tte sisalduse alusel jagunevad väetised:

• ühekülgsed ehk lihtväetised sisaldavad vaid ühte makro- või mikroelementi
• kompleksväetised sisaldavad vähemalt kahte makro- või mikroelementi. Tähistused tulenevad NPK protsentuaalsest sisaldusest just sellises järjekorras. Kui mõni selement puudub, kirjutatakse sellele kohale 0. Jagunevad omakorda kombineeritud - graanulisse kuulub mitu tte, näit Cropcare NK, Sammalpois 10:0:0 (sisaldab veel väävlit ja rauda), Krista MAG (vähese kloorisisaldusega lämmastikväetis, mis sisaldab magneesiumi). ja väetissegud ehk blendid, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel ning on tunduvalt odavamad
• täisväetis on kompleksväetis, mis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi N P, K ja /või mikroelementi, näit Ferticare, kõrge kaaliumisisaldusega Folicare, Osmocote üldväetis  jt. 
• Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine otstarbekam, sest need sisaldavad vähem ballastainet ja on efektiivsemad. Igas graanulis on tte kindlas taimedele sobivas vahekorras. Eestis on laialdaselt kasutusel AS Baltic Agro kompleksväetised, saadaval ka Kekkilä, Schulzi, Substrali, Pokoni, Floramix tooted. Mehaaniliselt segatud väetisi pakub OÜ Holding Invest
• Paljud kompleksväetised arvestavad kindla kultuuri vajadusi (muru, roosid, rodod, tomatid jne) või kasutusaega (kevad- , sügisväetis). Valik on tohutu.

Kõik eelpoolnimetatud väetised on mineraalväetised, välja arvatud karbamiid (leidub looduslikult lindude väljaheites ja loomade uriinis) ning puutuhk.

Väetised võivad olla vedelikud või tahked, mis omakorda jagunevad

• kristallilised (suhkru- või soolataolised, ammooniumsulfaat)
• pulbrilised (klinkritolm, ei ole mineraalväetis vaid lubiväetis)
• granuleeritud (nt Cropcare)
• väetisepulgad (kuni 5 cm pikkused)
• väetisetabletid (graanulitest kokku surutud, püramiidjad, u 1 cm, nt Osmocote)

Kaudsed väetised muudavad kasvukeskkonna taimedele soodsamaks.

Nad hõlbustavad taimetoiteelementide omastamist, olles seejuures  tihti ka toiteelementide allikaks.

• Siia kuuluvad lubi-, bakter- ja paljud orgaanilised väetised.
• Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Mõju mullale: neutraliseerivad mulla happesust, parandavad struktuuri, õhu-, toite- ja veerežiimi, aktiviseerivad kasulike mikroorganismide elutegevust, parandavad füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Mõju taimedele: taimed sellest toitaineid ei saa, kuid mullaviljakuse tõusuga suureneb ka taimede saagikus.
• Pika järelmõjuga, lupjamist korrata 5...7 aasta pärast. Kasutatakse enamasti sügisel, vähemalt 2...4 nädalat enne seemnete külvamist või taimede istutamist.
• Lubiväetistena kasutatakse: tolmpõlevkivituhk (põlevkivi põletamisjääk), klinkritolm, killustikutööstuse saadused paekivi-ja dolomiidijahu. Viimane sisaldab ka 12% Mg.
• Bakterväetised on mügar- asoto- ja fosforbakteriin. Mügarbakterid püüavad õhust lämmastikku, on sümbioosis liblikõielistega. Igal liblikõielisel on liigiomane mügarbakter. Asotobakterid elavad mullas vabalt, seovad õhust lämmastikku, eraldavad mulda taimekasvu stimuleerivaid aineid ja antibiootikume. Fosforbakteidr lagundavad mullas orgaanilisi fosforühendeid. Mõju: bakterväetiste andmisel suureneb saak, kiireneb taime algareng, suureneb mitmeaastaste taimede talvekindlus. Preparaat segatakse seemnega enne külvi. Nitragiin- bakterväetis lutsernile, Rizotorfiin ristikule ja vikile. Trifoperliin ristikule. Turustab Older Grupp.

Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained. Taimetoiteelemendid sisalduvad neis ühenditena. Mineraliseerumisel tte vabanevad ja muutuvad taimedele omastatavaks. Peamised kasutuseesmärgid on mulla huumusvarude suurendamine, mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ja mulla rikastamine tte-ga. Esimesel aastal pärast orgaaniliste väetiste kasutamist pole vaja taimi täiendavalt väetada. On ka väiksem üleväetamise oht, sest toitained vabanevad aegamööda.

Parandavad mulla struktuuri ja soojusrežiimi, suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus, mis intensiivistab taimede fotosünteesi. Enamlevinud ning tõhusa toimega orgaanilised väetised on 

• sõnnik - parim andmise viis on sügiskünni alla; taliteraviljadele ja sügisestele istutustele juulis. Mõju pikaajaline. Korrata 4...5 aasta möödudes. Ilutaimed reageerivad toorele sõnnikule halvasti. 
• turvas
• kompost
• põhk - erinevalt sõnnikust ja kompostist toimuvad põhuga väetamisel lagunemisprotsessid mullas. Põhk on väga süsinikurikas. Põhku lagundavad mikroorganismid kulutavad mullast lämmastikku. Täiendavalt tuleb anda lämmastikväetisi, vedelsõnnikut või virtsa.
• Haljasväetisi kasutatakse mullastruktuuri ja huumusseisundi parandamiseks. Väheneb savimuldade sidusus, suureneb veeläbilaskvus. Mahepõllunduses sobiv viis mulla rikastamiseks lämmastikuga. Haljasväetistena  kasvatatakse liblikõielisi kultuure (valge mesikas, ristik, hulgalejine lupiin, lutsernid). Biomass küntakse mulda.
• Olenevalt kättesaadavisest kasutatakse veel adru (sisaldab palju vajalikke mikroelemente), järvemuda, kalajahu (valmistatakse inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jääkidest, taimedele koheselt omastatav), vermikomposti, puulehti jm

Kokkuvõtteks võib öelda, et väetiste valik on väga suur. Enne, kui väetama asuda, on vaja teada, kas on vaja üldse väetada (mullaproovi , taimede väljanägemise  või saagi põhjal). Kui selgub, et on vaja, siis teha selgeks, millal, millega ja kui palju. Väetiste puhul on oluline järgida kasutusjuhist. Üleväetamise halvad tagajärjed:

• mullaviljakuse halvenemine
• põhjavee, veekogude ja pinnase saastumine. Nitraadid uhutakse mullast ajapikku põhjavette, fosfaadid ja raskemetallid jäävad pinnasesse, lämmastikuühendid põhjustavad  veetaimede vohamist ja veekogude kinnikasvamist
• taimed kas vohavad, kuid  jäävad nõrgaks, halveneb mõningate ainete omastamine, vastupanuvõime haigustele, külmakindlus või tekivad muutused lehtedes. 
• üleväetatud taimesaaduste söömine võib kahjustada tervist

Oma aias kasutame komposti, rohuhaket, puutuhka, savika pinnase puhul turvast. Mineraalväetistest  olen pannud kevadväetist. Sammalpois toimis murus hästi, kuid mõju püsimiseks vajab kordamist igal aastal. Roosidele olen pannud spetsiaalset roosiväetist, Toalilled reageerisid kevadisele kanakaka lisamisele  rõõmsalt ja lehed muutusid erksvärvilisemaks.

Kasutatud materjalid:

http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf

http://koduaed.balticagro.ee/et/3-v%C3%A4etis

http://hi.ee/tootekataloog

http://www.oldergrupp.ee/index.php/page,32

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord/haljasvaetised-kulvikorras#.VMzvrdKUdCg

Multšid ja geosünteedid. Pildimaterjal.

Dekoratiivkivid: Anatoolia roosa marmor
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1472.jpg

Värvikas paekivikillustik Florance
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1477.jpg

Kiltkivikillustik Black Slate
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1398.jpg

Graniidist jõekivid Filipiinidelt
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2618.jpg

Sinisest marmorist kruus Icy Blue
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1476.jpg

Kvartsiidist kruus
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1394.jpg

Merekarbid
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1482.jpg

Kookosest ja põhust erosioonitõkkematt
http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/216/detailed/15/Erosioonitokkematt-SK-50-P2.png

Kookoskiust erosioonitõkkematt
http://interbauen.ee/images/detailed/15/Erosioonitokkematt-K-100-P2.jpg

Talvekate - kookosmatt
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/7142_org.jpg

http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1332_org.jpg

Põhiturvas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1337_org.jpg

Talvekatteturvas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3399_org.jpg

Talvekaitsekangas roosidele
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3571_org.jpg

Juuretõkke kangas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1455_org.jpg

Geotekstiil Typar Pro
http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/232/detailed/2/geotekstiil.png

Niiskusmatt
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/150092A.jpg

Biolagunev kattekile
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/biolagunev_kile.jpg

Agrofilm kilemultš hekkidele
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/100217Z1.jpg

Maasikakile
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/5761_org.jpg

Tekstiilmultš
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1457_org.jpg

Varjutuskangas
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/6225_org.jpg

Varjutuskangad
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/Selteret_varjutuskanga_rull.jpg

Juuretõkkekangas
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/juuretoke.jpg

Pakasekaitsekangas
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/Selteret_pakasekaitsekangas.jpg

Peen männikooremultš
http://mults.ee/images/stories/tooted_peen_mnnikooremult_0-15mm.jpg

Dekoratiivmultš jäme fraktsioon
http://mults.ee/images/stories/tooted_dekoratiiv_mults_15-48mm.jpg

http://mults.ee/images/stories/tooted_80_liitine_kott_2.jpg

Eestis vanapaberist toodetud granuleeritud pabermultš
http://www.infokaitse.ee/images/pildid/pabermults.jpg

Kergkruus
http://www.ehitusinfo.ee/content/images/ca51ab8f68afc0afc53c15c03b613179.gif

Link uurimuse testiosale: https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/hedi_jurgen_aianduskool_ee/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc={F3D92E84-49E7-47C9-AE2E-6479BC00B411}&file=Mult%C5%A1id.docx&action=default

Oma aias olen kasutanud maasikapeenardel peenravaipa, millega olen väga rahul. Kevadeti võtan selle üles, et mulda kobestada ning lisada komposti. Aedviljade külvide katteks kasutan katteloori, okaspuude kaitseks kevadise päikesepõletuse vastu varjutuskangast. Kõigist neist on silmaga nähtav kasu. 
Orgaanilistest multšidest kasutan püsilillepeenardes komposti ja peenestatud männikoort.

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks kaislad ja hundinuiad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised ja õõnsad, tarnadel ka kolmetahulised ja õõneta. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja silmapaistmatud.

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimena, äärisena, sobitatakse peenardesse ja konteineritesse. Nad on armastatud taimed, sest neil on huvitav püstine, kaarduv või laiuv kasvukuju ja nende kitsad painduvad lehed mõjuvad kontrastina laialehistele taimedele. On ka dekoratiivsete õisikutega kõrrelisi ning kirjulehelisi sorte. Mõned  kõrrelised on ilusad ka talvel, samuti saab neid kuivatada ja kasutada seadetes.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.

Pildid pärinevad veebilehelt http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on kõige mõttekam taim üles kaevata ja käte abil väiksemateks osadeks jagada.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 3-5 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks sinihelmikas ´Variegata´ ja luhttarn ´Aurea´), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse maikuus otse peenrasse. Märtsis - aprillis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, mai või juunikuus.

http://westlandgreenhouses.com/wp-content/uploads/2014/04/Ornamental-Millet.jpg

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, hiidhirss Pennisetum glaucum ´African purple´

http://www.garden.ee/img_prod/1474_2_Carex%20morrowii%20Silver%20Scepter%20%20IMG_2366_6_1.jpg

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Scepter´

Kasutatud kirjandus:

Aarne Kähr "Kirjulehised püsililled ja kõrrelised" AS Ajakirjade Kirjastus 2012

Plakatid

Kasutatud materjalid:

http://www.garden.ie/img/plants/1168.jpg 

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/argentiina-pamparohi-pumila 

http://giardinaggio.lavorincasa.it/wp-content/uploads/2013/02/harsvans-b.jpg 

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8927

Kes on kes püsilillede seas?

Achillea millefolium harilik raudrohi  Yarrow/ Gemeine Schafgarbe

http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/
Achillea_millefolium_Velour.jpg

Aconitum napellus sinine käoking Monkshood/ Blauer Eisenhut, Mönchshut

http://romania.night-ig.com/Slowakei/blauer%20eisenhut.jpg

Ajuga reptans roomav akakapsas  Bugle, Blue bugle, Carpetweed/ Kriechender Günsel

https://zojalitwin.files.wordpress.com/2012/02/ajuga-reptans-2.jpg

Alchemilla mollis pehme kortsleht  Lady`s mantle/ Weicher Frauenmantel

http://www.gartenzauber.com/wp-content/
uploads/2013/09/13979060_m.jpg

Anemone nemorosa võsaülane  Wood anemone, Windflower/ Buschwindröschen

http://www.beautifulbritain.co.uk/images/woodland/wood_anemone.jpg

Aquilegia x cultorum aed-kurekell  Columbine, Granny`s bonnet/ Akelei

https://taimed.files.wordpress.com/2010/03/302-aedn-
kurekell-biedermier-mix-aquilegia-x-cultorum-biedermier.jpg

Artemisia schmidtiana Schmidti puju   Schmidt wormwood, Angel`s hair/ Silberraute

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/
1/15/Artemisia_schmidtiana_'nana'.jpg

Aruncus aethusifolius korea kitseenelas Korean goatsbeard, Dwarf coatsbeard/ Koreanische Geissbart

http://www.hameter-shop.at/Vorlagen/Webapp/Cache/WinArboR/34021/
Aruncus-aethusifolius-Misty-Lace_Mjg1NzAzM1o.JPG

Aruncus dioicus harilik kitseenelas  Goatsbeard, Bride´s feathers/ Wald-Geissbart

http://www.saatgut-vielfalt.de/samen-saatgut/gross/
wald-geissbart-aruncus-dioicus_01_samen_910095.jpg

Asarum europaeum harilik metspipar European wild ginger, Hazelwort, Asarabacca/ Gewöhnliche Hazelwurtz

http://images.whiteflowerfarm.com/23920a.jpg

Aster alpinus alpi aster  Alpine-aster/ Alpen-Aster, Alpen-Sternblume

http://www.geles.net/plugins/p2002_image_gallery/images/63.jpg

Aster novi-belgii õiekas aster  New York aster, Michaelmas daisy/ Neubelgische Aster, Glattblatt-Aster

http://photos1.blogger.com/blogger2/1703/
305317204820791/1600/DSC00048.jpg

Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Hybrid astilbe/ Hybrid-Prachtspiere, Garden-Astilbe

http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/
product_images/astilbe%20Hyazinth1.jpg

Astilboides tabularis laudleht  Schieldleaf rodgersia/ Tafelblatt

https://c1.staticflickr.com/9/8162/7101081191_65d1987ce2_z.jpg

Bergenia cordifolia südajalehine bergeenia  Heartleaf bergenia/ Herzblättrige Bregenie

http://www.ogrodkroton.pl/zdjecia/bergenia.JPG

Brunnera macrophylla suurelehine brunnera   Siberian bugloss/ Grossblättriges Kaukasusvergissmeinnicht

http://1.bp.blogspot.com/-MjF_NqprfmY/T2exBh9athI/
AAAAAAAAAGM/dhA3shWJ3_0/s1600/brunnera_bloom.jpg

Campanula carpatica karpaadi kellukas Carpathian harebell, Carpathian bellflower, Tussock bellflower/ Karpaten-Glockenblume

https://c2.staticflickr.com/4/3362/5758601586_35f13cf3ae.jpg

Canna kanna  Canna, Canna lily/ Blumenrohr

https://apps.rhs.org.uk/Advice/ACEImages//
RHS_EDU0002483_613933.jpg

Centaurea montana mägijumikas  Mountain cornflower/ Berg-Flockenblume

http://www.pepiniere-fleurs-terre.com/wp-content/
uploads/2012/11/centaureamontana0.jpg

Cerastium tomentosum karvane kadakkaer  Snow-in-summer/ Filziges Hornkraut

https://apps.rhs.org.uk/plantselectorimages/detail/WSY0041747_14567.jpg

Cimicifuga simplex liht-lursslill  Bugbane/ Silberkerze

http://www.happyvivaces.be/wp-content/uploads/
2013/05/cimicifuga_simplex_pink_spire-300x225.jpg

Convallaria majalis harilik maikelluke Lily of the valley/ Maiglöckchen

http://www.arborix.be/sites/default/files/
Convallaria%20majalis%20Maigloeckchen_0.jpg

Coreopsis verticillata männas-neiusilm  Tickseed/ Mädchenauge

http://shop.stauden-wichmann.de/Vorlagen/Webapp/Cache/WinArboR/34020/
Coreopsis-verticillata-Grandiflora_NDcwNDI2NFo.JPG

Dahlia daalia  Dahlia/ Dahlie

https://www.rightplants4me.co.uk/sites/rightplants4me.co.uk/
files/photo/Dahlia%20'Arabian%20Night'%20~cu%20Horz.jpg

Darmera peltata kilpleht  Indian rhubarb, Umbrella plant/ Schildblatt

http://www.liliumaquae.com/wp-uploads/gallery/
moisture-loving-perennials/darmera-peltata-002.jpg

Delphinium x cultorum aed-kukekannus  Delphinium/ Rittersporn

https://shopgartenzauber.com/media/image/thumbnail
/delphinium-x-cultorum-pagan-purples-21259180_m-2_800x650.jpg

Dianthus deltoides nurmnelk  Maiden pink/ Heide-Nelke

http://www.bylands.com/sites/default/files/styles/
max_watermarked/public/images/plants/
dianthus_deltoides_flashing_lights_flowers.jpg?itok=lazYHUIv

Dicentra spectabilis harilik murtudsüda  Bleedingheart/ Tränendes Herz

http://www.swiatkwiatow.pl/foto/
serduszka-okazala-dicentra-spectabilis_2681.jpg

Doronicum orientale kaukaasia kitsekakar  Leopard´s bane/ Gämswurtz

http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/
Doronicum_orientale_Magnificum_1.jpg

Echinacea purpurea punane siilkübar  Purple coneflower/ Purpur-onnenhut, Igelkopf

http://www.wildflower.org/image_archive/
640x480/JAM6151/6151_IMG00403.JPG

Epimedium alpinum alpi epimeedium  Barrenwort, Bishops´s hat/ Alpen-Elfenblume

http://petalthoughtleaf.files.wordpress.com/
2014/04/img_4479.jpg?w=812&h=609

Geranium sp kurereha  Geranium, Cranesbill/ Storchschnabel

http://www.aphotoflora.com/images/geraniaceae
/geranium_x_magnificum_ibericum_x_platypetalum_
purple_cranes_bill_flowers_14-06-05.jpg

Helenium autumnale sügisheleenium  Common sneezeweed/ Sonnenbraut

http://www.saatgut-vielfalt.de/samen-saatgut/gross/
rot-gelbe-herbst-sonnenbraut-helenium-autumnale-helena-rotgold
_01_samen_910884.jpg

Helleborus niger must lumeroos  Christmas rose, Black hellebore/ Christ-Rose, Schneerose

http://cdn3.pacifichorticulture.org/
wp-content/uploads/2013/12/jacob.jpg

Hemerocallis x hybrida aed-päevaliilia  Daylily/ Taglilie (grossblumig)

http://plantenbestel.nl/media/catalog/product/cache/1/image/
9df78eab33525d08d6e5fb8d27136e95/H/E/HEFHALS0.jpg

Heuchera sp helmikpööris  Alumroot, Coral bells/ Purpurglöckchen

http://www.pflanzenreich.com/media/images/gartenatlas/
Heuchera_micrantha_Palace_Purple_Silbergloeckchen.jpg

Hosta sp hosta      Hosta, Plantain lily/ Funkie

http://greenmagic.ee/assets/images/Hostad/Francee(1).jpg

Iris x germanica aediiris  German iris/ Deutsche Schwertlilie, Ritter-Schwertlilie

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/
commons/1/16/Iris_germanica1.jpg

Iris pseudacorus kollane võhumõõk Yellow flag, Water flag/Sumpf-Schwertlilie, Gelbe Schwertlilie

http://kwietnik.com.pl/userdata/gfx/
93bbf39bacdbbc2f3acaa30de47aebb3.jpg

Iris sibirica siberi võhumõõk Siberian iris, Siberian flag/ Wiesen-Schwertlilie

http://botany.cz/foto/irissibiricahory5.jpg

Lamium maculatum täpiline iminõges Spotted deadnettle/ Gefleckte Taubnessel

http://oregonstate.edu/dept/ldplants/images/lamium-m2.jpg

Leucanthemum x superbum suureõieline härjasilm Shasta daisy/ Garten-Magerite, Edelweissmagerite, Sommermagerite

http://www.pflanzenreich.com/media/images/gartenatlas/
Leucanthemum_x_superbum_Edelweissmargerite.jpg

Liatris spicata tähkjas liatris Prairie gay feather/ Prachtscharte

http://www.gardenershq.com/images/Liatris-spicata.jpg

Ligularia dentata hambuline kobarpea Summer ragwort, Leopard plant/ Garten-Strauss-Goldkolben

http://m7.i.pbase.com/o5/37/647537/1/
67488517.k6dQiZPx.LigulariaOthelloDC.jpg

Lysimachia nummularia roomav metsvits  Moneywort, Creeping jenny, Herb twopence/ Pfennigkraut

http://delawarewildflowers.org/images/100529_140444.jpg

Monarda didyma aed-monarda Crimson beebalm, Scarlet monarda, Bergamot/ Goldmelisse, Indianernessel, Scharlach-monarde

http://www.generousgardeners.org/Img/Encyc/
c3fd4a3d-b375-48d9-9277-96edfad9c50f_Monarda_didyma_Jacob_Cline.jpg

Nepeta x faassenii Faasseni naistenõges  Garden catmint, Faassen´s catnip/ Hybrid-Katzenminze

http://plantnu.nl/wp-content/uploads/2010/10/
Nepeta-faassenii2.jpg

Paeonia lactiflora valgeõieline pojeng Chinese peony/ Edel-Pfingstrose, Chinesische Pfingstrose

http://www.der-blumengarten.de/typo3temp/pics/10f2b7ee39.jpg

Papaver orientale idamagun  Oriental poppy/ Türkischer  Mohn

http://www.jungleseeds.com/images/Papaver%20Orientale.jpg

Phlox paniculata aed-leeklill  Fall phlox, Garden phlox, Perennial phlox/ Hohe Stauden-Phlox

http://wiseacre-gardens.com/plants/perennial/
phlox-paniculata-peppermint-twist-flowers.jpg

Phlox subulata padjand-leeklill  Creeping phlox, Mountain phlox, Moss phlox/ Teppich-Phlox, Polster-Phlox

http://www.srgc.org.uk/wisley/2008/100608/Phlox%
20subulata%20Tamaongalei.jpg

Polygonum affine lähis-kirburohi  Himalayan fleeceflower, knot weed/ Teppich-Knöterich

http://www.flowersofindia.net/catalog/slides/
Himalayan%20Fleeceflower.jpg

Primula veris harilik nurmenukk  Cowslip/Echte Schüsselblume

http://www.anniesannuals.com/signs/p%20-%20r/
images/primula_veris_form2.jpg

Pulmonaria saccharata kirjulehine kopsurohi  Lungwort, Our Lady`s milk drops/ Geflecktes Lungenkraut

http://images.whiteflowerfarm.com/37097a.jpg

Pulsatilla vulgaris harilik karukell   Pasque flower/ Gewöhnliche Kuhschelle

http://www.franz-alpines.org/pict/pulsatilla_vulgaris.jpg

Rodgersia aesculifolia hobukastanilehine rodgersia  Fingerleaf rodgersia, Chestnut rodgersia/ Kastanienblättriges Schaublatt

http://www.kauppila.fi/images/webkuvat/
taimisto/moni/tk_7484.jpg

Rudbeckia sp päevakübar  Coneflower, Black-eyed-susan / Sonnenhut

http://images.whiteflowerfarm.com/37500a.jpg

Salvia nemorosa metssalvei  Woodland sage, Balkan clary/ Hain-Salbei, Steppen-Salbei

http://www.extension.uiuc.edu/photolib/lib17/
/midsize/Stack0707123.jpg

Saxifraga umbrosa varjukivirik   Pyrenean saxifrage/ Schatten-Steinbrech

http://botany.uibk.ac.at/bot-garden/garten/bilder/
saxifragaumbrosa.jpg

Sedum sp kukehari  Stonecrop/ Fetthennen, Mauerpfeffer

http://www.rockwallgardens.com/Sedum_floriferum_
Weihenstelphaner_Gold_BG1_14June2005.JPG

Stachys macrantha suureõieline tõnnike tachys/ Grossblütiger Ziest

http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/
Stachys_grandiflora_Superba_2.jpg

Thymus sp liivatee  Thyme/ Thymian

http://www.bruehlmeier.info/Bilder/1701%20Thymus%
20serpyllum%20Feld-Thymian%204.jpg

Tiarella tiarell Foamflower/ Schaumblüten

http://3.bp.blogspot.com/_n8taDnf63bU/S_YapKzGysI/
AAAAAAAAKbA/QDJCe4haHU4/s1600/Tiarella+cordifolia.jpg

Trollius europaeus harilik kullerkupp  Globeflower/ Trollblume

http://slowlife.se/Bilder/kingstrail/mielkeriehppi
/trollius_europaeus2.jpg

Waldsteinia ternata siberi valdsteinia  Waldsteinia ternata/ Dreiblättrige Waldsteinie

http://www.valgeanso.ee/data/image/WaldsteiniaS.jpg

Vinca minor väike igihali  Small periwinkle, Dwarf periwinkle, Myrtle/ Kleines Immergrün

http://www.stauden-shop.ch/Vorlagen/Webapp/Cache/WinArboR/34021/
Vinca-minor-blau_MjgxMzQ4MVo.JPG

Kes on kes sibullillede seas?

Allium lauk  Onion/ Lauch

http://www.rollmagazine.com/wp-content/uploads/
2014/09/8797666836510.jpg

Colchicum sügislill Autumn crocus/ Zeitlose

http://pacificbulbsociety.org/pbswiki/files/Colchicum/
Colchicum_laetum3_JL.jpg

Crocus krookus Crocus/ Krokus

http://www.bulbsonline.org/ibc/imageset/images/
4/45178.xml?size=large

Fritillaria püvilill  Fritillary/ Schachblume

http://courses.nres.uiuc.edu/hort344/Perennials/Bulbs/
Bulb%20Pictures/Fritillaria%20meleagris.jpg

Galanthus lumikelluke Snowdrop/ Schneeglöckchen

http://www.habitas.org.uk/gardenflora/images/
galanthus_nivalis2.jpg

Gladiolus gladiool Gladiolus/ Gladiole, Schwertblume

http://www.auntyflo.com/sites/default/files/styles/contentpage/
public/Gladioli.jpg?itok=ZalB8oQV

Lilium liilia Lily/ Lilie

http://images.whiteflowerfarm.com/984204a.jpg

Muscari kobardüatsint  Grape hyacinth, Bluebell/ Traubenhyazinthe

http://www.proplugger.com/images/blog/
muscari-armeniacum%20proplugger.jpg

Narcissus nartsiss  Daffodil/ Narzisse

http://sperlingnursery.com/wp-content/gallery/bulbs-fall/
bulb_fall_paperwhite_narcissus.jpg

Scilla silla   Squill/ Szilla, Blaustern

http://www.phogulum.com/wp-content/uploads
/scilla-flower-spring-blue.jpg

Tulipa tulp  Tulip/ Tulpe

http://tulippictures.eu/bestanden/artikelen/2/187_
Tulipa-White-Queen-of-Night.jpg