Turbaaed ehk rabaaed on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe, mis sai alguse 1920tel aastatel Šotimaal. Tänaseks on turbaaiad populaarsust kogunud ka Eestis, peamiselt tänu rododendronite järjest suuremale valikule. Nii on üha rohkem aiaomanikke hakanud mõtlema kasvõi turbapeenra rajamisele.
 |
Glenwhan Gardens Šotimaal
|
Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele.
Turbaaeda saab endale luua iga aiapidaja. Kõige lihtsam on selline aed rajada happelise mullaga paika, nagu näiteks Tallinnas Nõmmel või mujal looduslike männimetsade või rabade läheduses. Teistsuguse pinnase puhul tuleb ette võtta spetsiaalne turbapeenra või -aia ehitamine. Lagedale loopealsele pole seda siiski kuigi mõttekas teha.
 |
Turbapeenar mändidega krundil
|
Asukohaks sobib kõige paremini poolvarjuline koht, mis oleks kaitstud keskpäevase päikese ja tuulte eest. Parim variant oleks rajada turbapeenar mändide alla, sobivad ka tammed. Nende juurestik on sügaval. Tuleb jälgida, et valgust oleks valitud taimede jaoks piisavalt.
 |
| Mihkel Saare rodoaed |
Kõige sobivam aeg turbaaia ettevalmistamiseks on sügis. Istutamise võib jätta kevadeks, siis jõuab peenar vajuda ja on piisavalt niiskust kogumud.
Peenar võib olla maase kaevatud või tõstetud. Esimene moodus sobib ainult liivase pinna puhul, sest seal saab vesi kergesti ära voolata ja peenras ei teki liigset niiskust, mida kanarbikuliste juured ei talu. Ka jõhvika kasvatamiseks sobib süvistatud peenar paremini. Raskemate muldade puhul on soovitav rajada tõstetud peenar. Sobimatu on kõrge põhjaveega või üleujutatav koht, seevastu põhjapoolsed kallakud pakuvad huvitavaid kujundusvõimalusi.
 |
| Õitsev turbaaed pakub kaunist vaatepilti |
Maapind tuleb puhastada pikaealistest umbrohtudest. Peenra alla tuleb laotada peenrakangas. Männimetsa all pole vaja pinnast isoleerida. Kui kasutada kilet, tuleb sellesse teha augud, et liigne vesi saaks ära voolata. Täiteks on kõige parem kasutada rabast lõigatud värskeid turbapätse. Kui kasutada freesturvast, peab see olema neutraliseerimata ja ilma väetisteta ning võimalikult jäme. Sellele on soovitav sisse segada jämedat männikoort, mis hoiab substraadi kohevana. Sobib ka männimetsa-alune kõdu. Kihi paksus peaks olema 20-30 cm, suurekasvuliste rodode puhul kuni pool meetrit. Enne istutamist tuleb freesturvas kihthaaval tugevalt märjaks kasta ja kinni tampida. Rodod eelistavad kohevamat pinnast. Substraati tuleks algul panna kuhjaga, hiljem vajub see servaga tasa. Õhuga kokku puutudes hakkab turvas lagunema ja muutub ajapikku aluseliseks, seetõttu on soovitav üle aasta multšida värske turbakihiga. Pealt võib ala katta peene männikooremultšiga, sobib ka saepuru.
 |
| Turbaaia asjatundja Arnold Hannust näidispeenart rajamas |
Turbaala serva võib ääristada turbapätside, raudkivide või puitmaterjaliga. Arnold Hannust väidab videos, et ääriseks sobib ka paekivi, mida teised allikad kasutada ei soovita, kuna see on aluseline. Pätside kasutamisel on vaja need enne paigaldamist vees märjaks leotada, otsad tasaseks lõigata ja tihedalt üksteise vastu laduda. Äärise välimine ülemine serv on soovitav noaga kaldu ära faasida, et see läbi ei kuivaks ja et rajatis jätaks loomulikuma mulje. Pätsiread peab omavahel siduma, näiteks bambustikkudega. Peenrasse võib paigutada suuremaid kive või kände, et reljeefi mitmekesistada.
 |
| Maie Vridolin on Paikusele kujundanud huvitava aia. |
Turbaaed, kui see on kord rajatud, nõuab suhteliselt vähe hoolt. Kuival ajal tuleb kasta kord nädalas: ämbritäis vett m2le. Rododendron vajab õitsemisajal rohkem kastmist. Kasta võiks võimalusel õhtuti. Parim on tiigi- või vihmavesi. Peenar ei tohi läbi kuivada.
Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas kevadel. Turbataimedele sobib kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20. Väga hästi sobib spetsiaalne rodo- ja mustikaväetis. Väetada on kõige parem kastmisveega, võttes 10-20 g väetist 10 liitri kohta. Koduaias kasvatatavate metsataimede kultuursordid vajavad saagi kandmiseks enamasti täiendavat väetamist. Väetama peaks korra kuus, suve teises pooles kasutada vähe lämmastikku sisaldavaid sügisväetisi. Jõhvikas on üleväetamise suhtes tundlik.
 |
| Valik turbaaeda sobivaid väetisi |
Taimedest sobivad turbaaeda lisaks armastatud rododendronitele kõigepealt meie kodumaised hapulembesed taimed: mustikad, sinikad, pohlad, jõhvikad, murakad, leesikad, kanarbik, sookail, küüvits jt. Need taimed vajavad lahjat pinnast. Peenrale võib ka lisada teisi happelisse, kuid viljakamasse pinnasesse sobivaid taimi, kellele tuleks istutusauku lisada kõdusõnnikut või komposti: hortensiad, magnooliad, mägi-võlupõõsas, õisküüvits, okaspuude madalakasvulised sordid ja vormid. Erinevat pinnast nõudvaid taimi ei ole soovitav segamini istutada.
Arvestada tuleb ka taimede valgusnõudlikkust: rododendron vajab poolvarju, mustikas, pohl, jõhvikas ja kanarbik seevastu avatud, päikselist kasvukohta. Kevadel vajavad varjutamist igihaljad rodod ja pohlad.
Taimevalik turbaaeda
Püsililled
 |
| harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris |
 |
| maarjasõnajalg Dryopteris filix-mas |
 |
| harilik sinihelmikas Molinia caerulea |
 |
| jaapani tarn Carex morrowii |
 |
| liht-lursslill Simicifuga simplex |
 |
| väike igihali Vinca minor |
 |
harilik jänesekapsas Oxalis acetosella
|
 |
| varjukivirik Saxifraga umbrosa |
 |
| Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata |
 |
| lamav talihali Gaultheria procumbens |
Puittaimed
 |
| mägimänd Pinus mugo |
 |
| Ameerika õisküüvits Pieris floribunda `Flaming Star` |
 |
| katavba rododendron Rhododendron catawbiense |
 |
| Sieboldi magnoolia Magnolia sieboldii |
 |
| mägi-võlupõõsas Fothergilla major |
 |
| kännasmustikas Vaccinium corymbosum |
 |
| vaevakask Betula nana `Golden Treasure` |
 |
| aedhortensia Hortensia paniculata |
 |
| harilik jõhvikas Vaccinium oxycoccos |
 |
| hall eerika Erica cinerea |
Fotod
http://www.scotlandsgardens.org/gardens/garden/ddfd8041-06e4-4982-9b96-999b010db6f4
http://st.houzz.com/simgs/56e1d6370f64fb23_4-1582/traditional-landscape.jpg
http://g3.nh.ee/images/pix/728x350/h7ENFPkXWIo/asalead-71712357.jpg
http://roslyny.com/wp-content/uploads/azalea-rododendron-4.jpg
http://tarbija24.postimees.ee/560946/galerii-kuidas-rajada-turbaaeda/746038
https://maieaed.files.wordpress.com/2015/03/maie-aed.jpg?w=625&h=416
https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/b0/3a/fe/b03afe36c5ab96b5d01af3349863b429.jpg
http://www.plantpost.co.uk/img/dryopteris-filix-mas-spring.jpg
http://bbgcollection.bellevuewa.gov/Images/Photos/02/02-156-008.jpg
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1391
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1347
http://climbers.lsa.umich.edu/wp-content/uploads/2013/07/Vinca-minor-flickr-ODuranDura.jpg
http://herba.folklore.ee/pildid/j%C3%A4neskapsas%202.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7c/Saxifraga_umbrosa_3.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/WaldsteiniaS.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/Gaultheria%20Very%20Berry%20S.jpg
http://www.kolibrikerteszet.hu/files/Kepek/fenyo1/Pinus%20mugo%20Mops.jpg
http://www.johnglover.co.uk/index.cfm/image-detail/?image-name=pi.203%20Pieris%20%27Flaming%20Star%27&imageId=9264
http://www.groen.net/uploadedImages/Rhododendron_Catawbiense_grandiflorum.jpg
http://www.hootowlhollow.com/photos/trees2/magnolia_sieboldii.jpg
http://www.ogrodniczyraj.pl/photos/1280045425_2.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/images/pilt_1708.jpg
http://www.leendersplants.nl/public/data/image/article/1591/776/large/betula-nana-golden-treasure-r-new.jpg
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=314&r=4&page=63&
http://www.kodu-aed.ee/public/files/article/aedtaimedjuuni2012-4.jpg_w222
http://luirig.altervista.org/cpm/albums/bot-ferrando/003-erica-cinerea.jpg
Valitud allikmaterjalid:
1. Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. Rain Ungert, Koduaed http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
2. Turbataimed aia- ja maastikukujunduses. Turbaaia loomine. Toomas Jaadla, Marjasoo talu
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/aiakujundus/
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
3. Turbaaia olemus. Hapulembesed taimed ja rododendronid. Kõneleb Arnold Hannust. Aiasaade 02.06.2012
https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0
4. Turbapeenra rajamine. Räägib Mihkel Saar- Hansaplanti tootmisjuht
https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk
5. Turbaaed varjulisse kohta maakividega. Kõneleb Arnold Hannust. Aia- ja kodusaade, 18.10.2014. https://www.youtube.com/watch?v=gDzbmOvoyuI
Otsisin huvi pärast ka mõned võõrkeelsed videod
6. Turbaaeda sobivaid püsililli. Katrin Uurman, RAK õppematerjal
http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html
Ülevaade loetud materjalidest
Ma ei lugenud enne töö kirjutama hakkamist teiste õpilaste töid, et olla võimalikult puhas leht.
Turbaaia rajamise kohta leidub piisavalt eestikeelset materjali. Vaatasin ka mõningaid välismaa videosid, kuid aeda, eriti nõudlikku aiatüüpi rajades tuleb arvestada kohalike kliimatingimuste ja kogemustega, seepärast ei pea ma õigeks teiste piirkondade juhiseid üle võtta ega levitada. Ka püüdsid paljud neist jätta muljet, et kõik on imelihtne, tuleb vaid võtta turbakott ja taim sinna sisse istutada.
Tekst on kõigis artiklites ja videotes üldjoontes sama, põhilised nõuded ja rajamise etapid nii sõnas kui pildis välja toodud. Laused hakkasid varsti korduma, kuid leidus ka mõningaid isikupäraseid tähelepanekuid. Küll peab ütlema, et esimese otsinguga ei andnud olulisemad tekstid ennast kätte ja nendeni jõudsin alles nimesid teades või kusagilt piltide kaudu. Nii leidsin ka Rain Ungerti töö, mille panin loetelus esimeseks, kuna see hõlmas kenasti meie teema mõlemad pooled. Oli küll pisut viimistlemata teksti ja kujundusega, kuid ülevaatlikkuse mõttes päris hea.
Teema uurimise käigus sain teada, et Eestis on suurepäraseid turbaaedu ja kirglikke aednikke, keda just köidavad kas rodod (Arnold Hannust, Mihkel Saar) või siis marjakultuuride kasvatamine (Toomas Jaadla), mis ongi antud aialiigi kaks peamist põhisuunda. Turbapeenraid võib kohata ka Räpina mõisapargis, seetõttu väga suuri üllatusi ma töö käigus ei kogenud. Taimi valides leidsin internetist küll huvitavaid liike (nt õisküüvits), mida tahaks tegelikkuses näha.
Enda aeda pole mul kavas turbapeenart rajada, sest Kesk-Eesti viljakas aiamuld sobib paljudele muudelegi taimedele suurepäraselt.
 |
| Turbaaia harjutus RAK kasvuhoones nov 2015 |
