Wednesday, August 5, 2015

Kõrgpeenar ja kiviktaimla

http://www.hochbeet-selber-bauen.com/images/hochbeet-aus-stein-large.jpg
http://www.bolz-gartengestaltung.de/fenster/gross/stein/stst4975g.jpg
https://gartenerde.files.wordpress.com/2011/01/stein-hochbeeta.jpg
http://www.duthoo.de/wp-content/gallery/hochbeet-ringstrasse/
hochbeet_ringstrasse_20110329_1880767500.jpg
http://666kb.com/i/afozm1o6vyve9ttwz.jpg
http://www.kobold-dienstleistungen.de/images/1440x900/612532/4.jpg
http://foto.mein-schoener-garten.de/userimages/8998/nm/621013/Hochbeet.jpg
http://www.hornbach.ch/data/shop/D04/001/702/837/1/
DV_8_7385435_Stimmung_01_AU_20120829133955.jpg
http://www.selbst.de/sites/default/files/pictures/steingaten-anlegen-03.jpg
http://www.sempervivum-saxifragen.de/images/amgartenteich.titelbild1table100.jpg
http://2.bp.blogspot.com/_oh_Twt3lDiY/TFoYiKTxu9I
/AAAAAAAAAeE/kRu-ERi9i60/s320/landscape+step+five.jpg
http://www.gardenworldimages.com/ImageThumbs/SDY558/3/
SDY558_ALPINE_CREVICE_GARDEN_AT_RHS_HARLOW_CARR.jpg
http://www.gartenbrunnenbest.info/wp-content/uploads/2014/11/Steingarten-7.jpg
http://deavita.com/wp-content/uploads/2014/04/
steingarten-gestaltungsideen-kies-pflanzgefaess-rund-deko.jpg
http://deavita.com/wp-content/uploads/2014/04/
steingarten-hang-bodendecker-garage-einfahrt.jpg
http://deavita.com/wp-content/uploads/2014/04/
steingarten-bruchsteinplatten-stuetzmauer-bodendecker-pflanzen.jpg
Kui on plaan emba-kumba neist ehitama hakata, võtab võimaluste paljusus sõnatuks. 
Pildid pärinevad saksakeelsetelt lehtedelt. 
Rohkesti häid ideid, enamasti moodsasse aeda, võib leida siit
http://deavita.com/gartengestaltung-pflege/steingarten-anlegen-gestaltungsideen.html

Friday, June 19, 2015

Reflektsioon kiviktaimla teemal



Teema : Kiviktaimla
Autor: Indrek Saar
Link: http://indreksaar.blogspot.com/

Indrek oli valinud materjalid, mille põhjal tunduvad olevat kirjutatud ka paljude teiste tööd. Olles lugenud ja vaadanud üle mõned põhilised allikad ning umbes 10 tööd kiviktaimla kohta, jäin selle töö juurde pidama ning kirjutasin oma kommentaari.
Meeldis, et allikad olid toodud kohe alguses, nii oli loogiline kõigepealt nendega tutvuda. Edasi tulid taimede nimekirjad tabelites, mis piirdusid eesti- ja ladinakeelse liiginimega. Siinkohal oli minu jaoks üllatusmoment, et minu praktikakoha Elise Aed OÜ kodulehel oli suur valik kiviktaimlasse sobivatest taimedest, mida Indrek oli oma töö tegemisel ka kasutanud. Nende hulgas oli isegi üks hosta, kuigi tavaliselt seostame hostat pigem tavalise istutusala või püsilillepeenraga. Taimede pilte ei olnud lisatud, kuid tegemist on hästituntud liikidega, mille pilt tuleb lugedes silma ette.
Kokkuvõte teemast oli kirjutatud üsna lühidalt, toodud välja ainult olulisemad põhimõtted ja nõuded. Töö põhjal jäi mulje, et kui raskete kivide liigutamine välja arvata, siis muud väga keerulist kiviktaimla rajamises ei ole. Jah, proovida võib ja millestki alustades võib pikapeale jõuda ka huvitava tulemuseni. 


Mis ma sellest kõigest õppisin?
Kiviktaimla eri liike on mitmesuguseid, kõige väiksem neist moldaed, millesse võib panna mõned mägisibulad ja kena kivimultši. 

Konteiner mägisibulatega
Minivorm võib olla ka põnev ja mänguline

Kivimüürid ja kuhjatised pakuvad aias varju ja elupaiku ka putukatele, kahepaiksetele ning pisiimetajatele. Seda ei maksaks suures iluaianduse tuhinas ära unustada ja aeda liiga steriilses puhtuses hoida. Ka aeda piirava kivimüüri saab kenasti taimestada, nii pole lisakivide juurdetoomine tingimata vajalik. Suurte masinatega juba kasvavas aias toimetada on päris keeruline. Põhjaliku kiviaedadele sobivate taimede nimekirja leiab Loodusaia kodulehelt. See lehekülg on minu tänase kodutöö "ahhaa"-efekt.
http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?rubrique1

Taimestatud kivimüür

Reet Palusalu on oma kiviaiast teinud vaatamisväärsuse

Eesti taluaedades kohtame kiviktaimlaid eelkõige maakeldrite nõlvadel. Samuti on kasutust leidnud kunagistest kivihoonetest säilinud müürid või kivikuhjatised.

Keldripealne kiviktaimla Pärnumaal Ranna talus


Tõelised oma ala asjatundjad rajavad haruldastele liikidele või ühe liigi eri sortidele keskenduvaid kollektsioonaedu. Esimesena meenub Svetlana Polonskaja Tšehhi mägiaed Tabasalus, mis sel kevadel külastajatele avati.

Svetlana Polonskaja loodud mägiaed
Külgepidi asetatud kivid loovad huvitava reljeefi

Üks kiviktaimlale lähedane taimeala on veel kuivaed, aga need ei ole siiski kattuvad mõisted.

Liivatee ja merikann kasvavad kiviklibus
Ma ei tea, kas keegi oli nii usin, et kirjutas lahti ka varjulise kiviktaimla teema. Kuigi paljud viitasid sellele võimalusele, ei kohanud loetud töödes ühtki täpsemat kirjeldust.
Tegelikkuses on asi muidugi nii, et iga kividega peenar ei ole veel kiviktaimla ja ühe nii inimsilmale vaatamiseks kui taimedele kasvamiseks meeldiva koosluse rajamine eeldab põhjalikke teadmisi ning mõningast aianduslikku kogemust või siis väga häid nõuandjaid.

Kivid pluss taimed ei võrdu alati kiviktaimla
Internetist leitud nõuandjatesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid väike huumor sobib lõpetuseks siia küll. Tekst pärineb Seemnemaailma lehelt.
Lõpuks räägin veel sellest,kuidas näeb välja õietitehtud alpiaed,jutt ei ole arhitektuurilistest tõekspidamistest:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni st.et rohkem peaks kasvatama igihaljaid taimi.
2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema
3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega,et kui taimed kasvavad laiali,saaks neid ära võtta või asendada.
4. Kive ei tohi olla liiga vähe,ega liiga väiksed,et taimed nad kasvades kinni ei kataks.
5. Sibullilled tuleb istutada selle arvestusega,et suve lõpus varjaksid nende naabrid kolletunud lehed või kataks neid üheaastased taimed.
6. Teil peab olema alati võimalus midagi muute juba valmis kompositsioonis
7. Alpinaarium peab võtma teilt hoolduseks ainult minimaalse aja. 


Minu ettekujutus  kiviktaimlast kui millestki tähelepanuväärsest pärineb varasest lapsepõlvest, kui mu onu töötas Tooma Sookatsejaamas, kus asub preagu Endla Looduskaitseala külastuskeskus. Onunaisel oli maja lõunapoolsel küljel suur madal kividega lillepeenar, mida käidi igal külaskäigul üle vaatamas ning mille juures täiskasvanud inimesed tunnustavalt aru pidasid. Meelde on jäänud, et "eks sellega on ikka palju tegemist".


Kasutatud allikad:
http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?rubrique5
http://www.aiaidee.ee/wp-content/uploads/2011/09/Kuidas-ehitada-k%C3%B5rgpeenart_00008.jpg
vt http://tarbija24.postimees.ee/1806567/pouatrotsijatega-ehitud-aed-ei-vaja-kastmist
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
Fotod:
http://www.aiaparadiis.ee/content/uploads/2015/06/Kiviktaimla-p%C3%A4is2.jpg
http://static3.nagi.ee/i/p/766/43/19160773d0d864_m.jpg/1
http://g1.nh.ee/images/pix/file65417332_964cda0b.jpg
http://www.aiaselts.ee/wp-content/uploads/2015/03/IMGP0034-300x200.jpg
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xat1/t31.0-8/11165127_695253100603785_8101277888352956449_o.jpg
http://f.pmo.ee/f/2010/06/02/378966t81h4b75.jpg
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtf1/v/t1.0-9/11150171_897256836999360_6796691996358452992_n.jpg?oh=9aacd78c2bad3536b7240d70a848b77f&oe=563359EB
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xaf1/t31.0-8/10866189_621927384574858_507436009168683149_o.jpg
http://f.pmo.ee/f/2013/09/06/2327011t81hcceb.jpg
http://s56.photobucket.com/albums/g179/killukallli/august172-1.jpg
http://4.bp.blogspot.com/-z5M9k8dJb3k/UCvCLkEvahI/AAAAAAAACKs/hUASKUPF2uU/s640/kiviktaimla.jpg
http://4.bp.blogspot.com/-RTtfjkeaReo/UCujtrTRXbI/AAAAAAAACJk/k_hAT_D9_lw/s640/kiviktaimla1.JPG


Muide kas teadsite, et Toila Oru lossi juurde kuulus omal ajal suurim ja ilusaim paekivitaimla kogu Euroopas? Lähemalt http://ajakajad.blogspot.com/2012_08_01_archive.html


VÄGA HUVITAV!!!

Thursday, June 18, 2015

Turbaaed

Turbaaed ehk rabaaed on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe, mis sai alguse 1920tel aastatel Šotimaal. Tänaseks on turbaaiad populaarsust kogunud ka Eestis, peamiselt tänu rododendronite järjest suuremale valikule. Nii on üha rohkem aiaomanikke hakanud mõtlema kasvõi turbapeenra rajamisele.

Glenwhan Gardens Šotimaal

Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. 
Turbaaeda saab endale luua iga aiapidaja. Kõige lihtsam on selline aed rajada happelise mullaga paika, nagu näiteks Tallinnas Nõmmel või mujal looduslike männimetsade või rabade läheduses. Teistsuguse pinnase puhul tuleb ette võtta spetsiaalne turbapeenra või -aia ehitamine. Lagedale loopealsele pole seda siiski kuigi mõttekas teha.

Turbapeenar mändidega krundil

Asukohaks sobib kõige paremini poolvarjuline koht, mis oleks kaitstud keskpäevase päikese ja tuulte eest. Parim variant oleks rajada turbapeenar mändide alla, sobivad ka tammed. Nende juurestik on sügaval. Tuleb jälgida, et valgust oleks valitud taimede jaoks piisavalt.

 Mihkel Saare rodoaed
Kõige sobivam aeg turbaaia ettevalmistamiseks on sügis. Istutamise võib jätta kevadeks, siis jõuab peenar vajuda ja on piisavalt niiskust kogumud.
Peenar võib olla maase kaevatud või tõstetud. Esimene moodus sobib ainult liivase pinna puhul, sest seal saab vesi kergesti ära voolata ja peenras ei teki liigset niiskust, mida kanarbikuliste juured ei talu. Ka jõhvika kasvatamiseks sobib süvistatud peenar paremini. Raskemate muldade puhul on soovitav rajada tõstetud peenar. Sobimatu on kõrge põhjaveega või üleujutatav koht, seevastu põhjapoolsed kallakud pakuvad huvitavaid kujundusvõimalusi.

Õitsev turbaaed pakub kaunist vaatepilti
Maapind tuleb puhastada pikaealistest umbrohtudest. Peenra alla tuleb laotada peenrakangas. Männimetsa all pole vaja pinnast isoleerida. Kui kasutada kilet, tuleb sellesse teha augud, et liigne vesi saaks ära voolata. Täiteks on kõige parem kasutada rabast lõigatud värskeid turbapätse. Kui kasutada freesturvast, peab see olema neutraliseerimata ja ilma väetisteta ning võimalikult jäme. Sellele on soovitav sisse segada jämedat männikoort, mis hoiab substraadi kohevana. Sobib ka männimetsa-alune kõdu. Kihi paksus peaks olema 20-30 cm, suurekasvuliste rodode puhul kuni pool meetrit. Enne istutamist tuleb freesturvas kihthaaval tugevalt märjaks kasta ja kinni tampida. Rodod eelistavad kohevamat pinnast. Substraati tuleks algul panna kuhjaga, hiljem vajub see servaga tasa. Õhuga kokku puutudes hakkab turvas lagunema ja muutub ajapikku aluseliseks, seetõttu on soovitav üle aasta multšida värske turbakihiga. Pealt võib ala  katta peene männikooremultšiga, sobib ka saepuru.

Turbaaia asjatundja Arnold Hannust näidispeenart rajamas
Turbaala serva võib ääristada turbapätside, raudkivide või puitmaterjaliga. Arnold Hannust väidab videos, et ääriseks sobib ka paekivi, mida teised allikad kasutada ei soovita, kuna see on aluseline. Pätside kasutamisel on vaja need enne paigaldamist vees märjaks leotada, otsad tasaseks lõigata ja tihedalt üksteise vastu laduda. Äärise välimine ülemine serv on soovitav noaga kaldu ära faasida, et see läbi ei kuivaks ja et rajatis jätaks loomulikuma mulje. Pätsiread peab omavahel siduma, näiteks bambustikkudega.  Peenrasse võib paigutada suuremaid kive või kände, et reljeefi mitmekesistada.

Maie Vridolin on Paikusele kujundanud huvitava aia.

Turbaaed, kui see on kord rajatud, nõuab suhteliselt vähe hoolt. Kuival ajal tuleb kasta kord nädalas: ämbritäis vett m2le. Rododendron vajab õitsemisajal rohkem kastmist. Kasta võiks võimalusel õhtuti. Parim on tiigi- või vihmavesi. Peenar ei tohi läbi kuivada.
Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas kevadel. Turbataimedele sobib kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20. Väga hästi sobib spetsiaalne rodo- ja mustikaväetis. Väetada on kõige parem kastmisveega, võttes 10-20 g väetist 10 liitri kohta. Koduaias kasvatatavate metsataimede kultuursordid vajavad saagi kandmiseks enamasti täiendavat väetamist. Väetama peaks korra kuus, suve teises pooles kasutada vähe lämmastikku sisaldavaid sügisväetisi. Jõhvikas on üleväetamise suhtes tundlik.


Valik turbaaeda sobivaid väetisi
Taimedest sobivad turbaaeda lisaks armastatud rododendronitele kõigepealt meie kodumaised hapulembesed taimed: mustikad, sinikad, pohlad, jõhvikad, murakad, leesikad, kanarbik, sookail, küüvits jt.  Need taimed vajavad lahjat pinnast. Peenrale võib ka lisada teisi happelisse, kuid viljakamasse  pinnasesse sobivaid taimi, kellele tuleks istutusauku lisada kõdusõnnikut või komposti: hortensiad, magnooliad, mägi-võlupõõsas, õisküüvits, okaspuude madalakasvulised sordid ja vormid. Erinevat pinnast nõudvaid taimi ei ole soovitav segamini istutada.
Arvestada tuleb ka taimede valgusnõudlikkust: rododendron vajab poolvarju, mustikas, pohl, jõhvikas ja kanarbik seevastu avatud, päikselist kasvukohta. Kevadel vajavad varjutamist igihaljad rodod ja pohlad.

Taimevalik turbaaeda
Püsililled
harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris
maarjasõnajalg Dryopteris filix-mas
harilik sinihelmikas Molinia caerulea
jaapani tarn Carex morrowii
liht-lursslill Simicifuga simplex

väike igihali  Vinca minor

harilik jänesekapsas Oxalis acetosella

varjukivirik Saxifraga umbrosa

Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata

lamav talihali Gaultheria procumbens
Puittaimed

mägimänd Pinus mugo

Ameerika õisküüvits Pieris floribunda `Flaming Star`


katavba rododendron Rhododendron catawbiense
Sieboldi magnoolia Magnolia sieboldii
mägi-võlupõõsas Fothergilla major
                                   
kännasmustikas Vaccinium corymbosum
                                   
vaevakask Betula nana `Golden Treasure`

aedhortensia Hortensia paniculata


harilik jõhvikas Vaccinium oxycoccos
hall eerika Erica cinerea



Fotod
http://www.scotlandsgardens.org/gardens/garden/ddfd8041-06e4-4982-9b96-999b010db6f4
http://st.houzz.com/simgs/56e1d6370f64fb23_4-1582/traditional-landscape.jpg
http://g3.nh.ee/images/pix/728x350/h7ENFPkXWIo/asalead-71712357.jpg
http://roslyny.com/wp-content/uploads/azalea-rododendron-4.jpg
http://tarbija24.postimees.ee/560946/galerii-kuidas-rajada-turbaaeda/746038
https://maieaed.files.wordpress.com/2015/03/maie-aed.jpg?w=625&h=416

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/b0/3a/fe/b03afe36c5ab96b5d01af3349863b429.jpg
http://www.plantpost.co.uk/img/dryopteris-filix-mas-spring.jpg
http://bbgcollection.bellevuewa.gov/Images/Photos/02/02-156-008.jpg
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1391
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1347
http://climbers.lsa.umich.edu/wp-content/uploads/2013/07/Vinca-minor-flickr-ODuranDura.jpg
http://herba.folklore.ee/pildid/j%C3%A4neskapsas%202.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7c/Saxifraga_umbrosa_3.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/WaldsteiniaS.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/Gaultheria%20Very%20Berry%20S.jpg

http://www.kolibrikerteszet.hu/files/Kepek/fenyo1/Pinus%20mugo%20Mops.jpg
http://www.johnglover.co.uk/index.cfm/image-detail/?image-name=pi.203%20Pieris%20%27Flaming%20Star%27&imageId=9264
http://www.groen.net/uploadedImages/Rhododendron_Catawbiense_grandiflorum.jpg
http://www.hootowlhollow.com/photos/trees2/magnolia_sieboldii.jpg
http://www.ogrodniczyraj.pl/photos/1280045425_2.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/images/pilt_1708.jpg
http://www.leendersplants.nl/public/data/image/article/1591/776/large/betula-nana-golden-treasure-r-new.jpg
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=314&r=4&page=63&
http://www.kodu-aed.ee/public/files/article/aedtaimedjuuni2012-4.jpg_w222
http://luirig.altervista.org/cpm/albums/bot-ferrando/003-erica-cinerea.jpg

Valitud allikmaterjalid:
1. Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. Rain Ungert, Koduaed http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
2. Turbataimed aia- ja maastikukujunduses. Turbaaia loomine. Toomas Jaadla, Marjasoo talu
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/aiakujundus/
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
3. Turbaaia olemus. Hapulembesed taimed ja rododendronid. Kõneleb Arnold Hannust. Aiasaade 02.06.2012
https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0
4. Turbapeenra rajamine. Räägib Mihkel Saar- Hansaplanti tootmisjuht
https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk
5. Turbaaed varjulisse kohta maakividega. Kõneleb Arnold Hannust. Aia- ja kodusaade, 18.10.2014. https://www.youtube.com/watch?v=gDzbmOvoyuI
Otsisin huvi pärast ka mõned võõrkeelsed videod
6. Turbaaeda sobivaid püsililli. Katrin Uurman, RAK õppematerjal
http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html

Ülevaade loetud materjalidest
Ma ei lugenud enne töö kirjutama hakkamist teiste õpilaste töid, et olla võimalikult puhas leht.
Turbaaia rajamise kohta leidub piisavalt eestikeelset materjali. Vaatasin ka mõningaid välismaa videosid, kuid aeda, eriti nõudlikku aiatüüpi rajades tuleb arvestada kohalike kliimatingimuste ja kogemustega, seepärast ei pea ma õigeks teiste piirkondade juhiseid üle võtta ega levitada. Ka püüdsid paljud neist jätta muljet, et kõik on imelihtne, tuleb vaid võtta turbakott ja taim sinna sisse istutada.
Tekst on kõigis artiklites ja videotes üldjoontes sama, põhilised nõuded ja rajamise etapid nii sõnas kui pildis välja toodud. Laused hakkasid varsti korduma, kuid leidus ka mõningaid isikupäraseid tähelepanekuid. Küll peab ütlema, et esimese otsinguga ei andnud olulisemad tekstid ennast kätte ja nendeni jõudsin alles nimesid teades või kusagilt piltide kaudu. Nii leidsin ka Rain Ungerti töö, mille panin loetelus esimeseks, kuna see hõlmas kenasti meie teema mõlemad pooled. Oli küll pisut viimistlemata teksti ja kujundusega, kuid ülevaatlikkuse mõttes päris hea. 
Teema uurimise käigus sain teada, et Eestis on suurepäraseid turbaaedu ja kirglikke aednikke, keda just köidavad kas rodod  (Arnold Hannust, Mihkel Saar) või siis marjakultuuride kasvatamine (Toomas Jaadla), mis ongi antud aialiigi kaks peamist põhisuunda. Turbapeenraid võib kohata ka Räpina mõisapargis, seetõttu väga suuri üllatusi ma töö käigus ei kogenud. Taimi valides leidsin internetist küll huvitavaid liike (nt õisküüvits), mida tahaks tegelikkuses näha.
Enda aeda pole mul kavas turbapeenart rajada, sest Kesk-Eesti viljakas aiamuld sobib paljudele muudelegi taimedele suurepäraselt.

Turbaaia harjutus RAK kasvuhoones nov 2015