Köögiviljad ja maitsetaimed

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) 

on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. 

Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja lihaka juure, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümar, ümarik või piklik, enamasti kollase, harvem valge koore ja sisuga. On ka pealtpoolt punaka või lillaka, alt valge koorega sorte. Pikapäevataim, lühikese kasvuajaga ( 2-4 kuud).

Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvalised. Õisikuvarred püstised, harunevad. Väiksesd kuld- või sidrunkollased õed harunevas pöörises, vili kõder.

Naeri juur
http://www.botanichka.ru/wp-content/
uploads/2011/01/Turnip3-520x344.jpg

Naeri õisik
http://www.payer.de/amarakosa7/amara70107.jpg

Kasvukoht: Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Eelkultuurideks soovitatakse kurki, tomatit, sibulat, kartuleid ja kaunvilju, ei sobi ristõielised: kapsas, redis.

Kasvatamine: Naeris on külmakindel vähenõudlik köögivili. Maa valmistatakse ette sügisel. Kaevamise alla antakse komposti 3-4 kg/ m2. Sõnnikut anda pole soovitav. Naeris kasvab kiiresti ja võib anda suve jooksul 2 saaki. Külvatakse kasvukohale, ei talu ümberistutamist. Võib külvata avamaale aprilli lõpus, kui muld on tahenenud. Soojas mullas tärkab 4-6 päevaga. Talviseks säilitamiseks külvatakse juuli esimesel dekaadil. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 15-25 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega. Suured saagid saadakse regulaarse kastmisega. Kuivas puitub ja muutub kibedaks. Ei talu üleväetamist.

Maakirpude tõrjeks katta külv puutuhaga ja pritsida küüslauguleotisega.

Koristatakse alates juurviljade 5 cm läbimõõdust, suvel valikuliselt, sügisel soovitavalt enne öökülmi. Säilitamiseks lõigatakse lehed 2 cm kõrguselt maha, juur jäetakse alles. Hoitakse liivaga täidetud kastides.

Sordid: Naeril on palju sorte, mis erinevad nii juurviljade kuju, värvuse, valmimisaja kui maitseomaduste poolest.

´Petrovskaja´on vana tuntud vene sort, mis heade omaduste tõttu on siiani maailmas kõrgelt hinnatud. Lapergune vili on kollase sileda koorega, kaalub 250 g. Kollane sisu on mahlane ja tihe, pisut terava maitsega. Säilib hästi. Keskvalmiv, kasvuaeg 60-80 päeva.

´Petrovskaja´- üks tuntumaid naerisorte
http://semenapochta.ru/components/com_virtuemart/
shop_image/product/84a231310b8e4cb742d335c9b0bdeefd.jpg

´Snowball´on keskvalmiv, 70-80 päeva. Juured 5 cm läbimõõduga, valged, õrna maheda maitsega.

´Snowball´
http://www.aiamaailm.ee/naeris-ja-kaalikas/488-naeris-snowball.html

´Purple Top Milan´ on valge, punase kannaga, kreemvalge sisuga, teravmagusa maitsega. Hiline, 90-100 päeva.

´Purple Top Milan´
http://www.aiamaailm.ee/3223-5152-large/naeris-purple-top-milan.jpg

Jaapani naeris ´Krasno Solnyshko´ F1 on uus varane hübriidsort, valmib 45-60 päevaga. Juurvili lapik-ümar, üleni vaarikapunase koore ja valge sisuga, mahlane ja magus. Kaal 150-300 g.

On ka salatinaereid, näiteks ´Geisha´ja ´Snegurochka´. Need on valge viljalihaga, kuid viljad säilivad halvasti. Tarvitatakse värskelt. Noored lehed sisaldavad kuni 90 mg% C-vitamiini ja 30 mg% karotinoide.

Keemiline koostis: Naeris on suure C-vitamiinisisaldusega, peale selle sisaldab B ja PP vitamiine, kollased sordid ka provitamiin A-d. Mineraalainetest sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis tugevdab luid ja liigeseid, kaaliumi, magneesiumi, naatriumisooli, fosforit, rauda ning nikotiinhapet. Naeris sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad söögiisu. Ei sisalda suures koguses tärklist nagu kartul.

Tarvitamine: Inimene õppis naerist kasvatama juba 4000 aastat tagasi, seega on see üks esimesi köögivilju. Vanas Roomas hinnati teda kõrgelt. Enne kastuli võidukäiku oli naeris meie aladel põhitoiduaine, mis praegu on teenimatult unustusse vajunud ja mida kasvatatakse vähem kui temaga sarnanevat kaalikat. Erilise au sees oli naeris vene köögis ja rahvameditsiinis. 

Naeris on toitev, kuid ei lisa kaalu, kiudainete sisalduse tõttu aitab kroonilise kõhukinnisuse korral.

Suure kaltsiumisisalduse tõttu hoiab naeris ära rahhiiti, luu- ja verehaigusi ning mõjub hästi liigeste liikuvusele. Naerimahla juuakse köha ja kurguhädade puhul, naeris aitab kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral. Naeri söömine parandab und ja rahustab südamepekslemist. Naeri keeduleemega on ravitud ka hambavalu ning see mõjub igemeid tugevdavalt. Naeril on antiseptiline ja põletikuvastane toime.

Toiduks on naerist soovitav tarvitada eelkõige värske salatina, küpsetault  või aurutatult. Keetmisel läheb 2/3 kaaliumi kaduma. Parima maitsega on noored, 5-6 cm läbimõõduga naerid.

Kasutatud materjalid:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
Karro, H. Ära unusta naerist. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
Männik, H. Unustatud naeris taas peenrale. Maaleht, 28. 04. 2012 Digileht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://www.aiamaailm.ee/54-naeris-ja-kaalikas
Posadil ded repku...http://www.botanichka.ru/blog/2011/01/31/turnip/
http://rus-health.info/Repka-vmesto-kartoshki-147.html
Köögiviljad: rõigas, naeris http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=17720

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)

on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane maitse- ja ravimtaim. Väga vormi- ja sordirohke. Vars on püstine, harunenud, kasvab 15-40 cm, mõnedel sortidel 60 cm kõrguseks. Lehed vastakad, rohelised, lillakasrohelised või lillakaspunased, väikesed kuni suured, terve või hambulise servaga, läikivad; sidruni, nelgi, mündi, aniisi, karamelli vm lõhnaga. Õied roosad, valged või lillad.

http://ak.rapina.ee/katrinu/maitsetaimede/
kartuli_pildid/testi_pildid/basiilik.jpg

´Opal´
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/
Seemned/Basilicum%20OPAL-500x500.jpg

Kasvutingimused: Vajab kerget, viljakat, vett hästi läbilaskvat mulda ning tuulte eest kaitstud sooja ja valget kasvukohta. Meie kliimas edeneb kõige paremini kasvuhoones. Talvel võib kasvatada toas potis.

Kasvatamine: Vajab ettekasvatamist. Külv märtsi lõpus või aprilli algul sisetingimustes. Reavahe 5-6 cm. On valgusidanev, külvi ei kaeta mullaga. Võib riputada peale õhukese kihi liiva. Temperatuuril 20-25 kraadi ilmuvad tõusmed 5-8 päeva pärast. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võib istutada eraldi pottidesse. Paremaks harunemiseks võib ladva ära näpistada. Istutus avamaale juuni algul, vahekaugus 25 cm. Võib väetada lämmastikväetisega, mis kiirendab lehtede kasvu. Kasvuhoones mõjub hästi kurkide ja paprikate vahel kasvatamine, kuna basiilik kaitseb neid lehetäide ja muude kahjurite eest.

Võrseid korjatakse enne õitsemist.  Võib anda 2-3 saaki suve jooksul. Lehti kasutatakse värskelt, kuivatatult või sügavkülmutatult.

Noored tõusmed
http://www.sojapood.ee/wp-content/
uploads/2013/04/basiilik-kasvatamine.jpg

Sordid: Sordivalik on väga suur.

´Ararat´-lehed sinakasrohelised, aromaatne, kõrgus kuni 60 cm, keskvalmiv 70-75 päeva. Õied violetsed.

´Anisovka´- lehed rohelised, lainelised, kerge aniisilõhnaga, kõrgus kuni 60 cm.

´Jerevansky´- punaste lehtedega, kiirestivalmiv.

´Àromaatne Purpurne´- eriti püsiv lõhn, säilib kuivatatud lehtedel kuni 3 aastat.

´Caramel´- tumerohelised lehed, keskvalmiv 35-45 päeva, lõhn meenutab karamelli.

Keemiline koostis: Vürtsbasiiliku eriline aroom on tingitud keerulise koostisega eetrilikest õlidest, mille sisaldus võib olla kuni 1%. Õlid kogunevad lehtede näärmekarvadesse. Sisaldab ka suhkruid, karotiini, fütontsiide (taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud), vitamiinidest A, C, B6, PP; 2 korda rohkem askorbiinhapet kui petersell ning palju rauda ja magneesiumi. Ka seemneid kasutatakse toiduks, nendes on valke 23%, süsivesikuid 48% ja rasva 4%.

Basiiliku seemneid kasutatakse ka toiduks
http://www.sojapood.ee/wp-content/uploads/2013/03/basiilik.jpg

Kasutamine: Vürtsbasiilik on üks populaarsemaid maitse- ja ravimtaimi. Taime kodumaa on Ida-India, Euroopasse levis 16. sajandil. Kasutatakse vürtsika maitseainena kala- või lihatoitude juurde, sobib maitseainesegudesse. Pestokastme põhikomponent. 

Taimel on palju raviomadusi. Kuivatatud basiilikulehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede- ja maksaprobleemide puhul. Kurguvalu korral kasutatakse teed kuristamiseks. Soodustab söögiisu, lõõgastab spasme, on rahustava toimega. Kasutatud ka ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks. Seemned aitavad soolestikust mürke väljutada ning alandavad vere kolesteroolitaset.

Kasutatud materjalid:
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=19
http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik

Sõnajalad

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes kõrreliste ja püsililledega

Iga taim, mis kasvab temale sobivates tingimustes ja on õigesti hooldatud, kaunistab aeda.

Sõnajalgu kasvab looduses väga erinevates kohtades ja mitmesuguste eluvormidena, kõige enam niisketes  troopilistes ja lähistroopilistes metsades. Meie laiuskraadidel on enamus sõnajalgu niiskete varjuliste metsade taimed, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Seetõttu on sõnajalad sobiv valik metsaaedadesse, varjuaedadesse ja üleminekutsooni aia ning loodusliku koosluse vahel. Enamus neist ei talu keskpäevast kõrvetavat päikesepaistet. Kõrrelised seevastu eelistavad pigem kuivemat päikselist kasvukohta. Ka püsilillede hulgas on rohkem viljaka pinnase ja päikesepaiste eelistajaid, kuid kõigist neist taimerühmadest võib leida mingile kindlale kasvukohale sobivaid liike. Ma ei nimetaks kasvukoha eripärasid eelisteks ega puudusteks.

Puuduseks võib lugeda, et sõnajalgadel pole õisi. Samas, ka kõrrelistel on õied sageli vähemärgatavad ning ei uhkelda värvikirevusega, Mitmed kõrrelised, näiteks jänesesaba, argentiina pamparohi, hiina siidpööris või neegri-hiidhirss on küll õisikute kuju poolest üsna dekoratiivsed. Ka püsikuid kasvatatakse enamasti nende kaunite õite tõttu.

Sõnajalad on lehtdekoratiivsed ja sobivad õitsvatele taimedele rahulikuks fooniks või oma põneva lehekujuga peenra rütmi elavdama. Mitmed neist on talvehaljad (raunjalg, astelsõnajalg) ja koos kõrreliste puhmastega võivad ka talvises aias pakkuda huvitavat vaatepilti. Puuduseks on,  et sõnajalgad tärkavad kevadel hilja, mistõttu tuleks istutusaladesse nende vahele planeerida kevadel õitsevaid püsililli,

Sõnajalgade generatiivne paljundamine eostega on keerukam kui püsikute ja kõrreliste seemnest paljundamine. Mitmeid liike (adiantumid, kiviürdid, naistesõnajalad) saab paljundada jagamise teel. Laanesõnajalg levib risoomivõsundite abil kiiresti ise. 

Sõnajalad on mitmeaastased taimed, neid võib nimetada pikaealisteks. Üks eelis on kindlasti see, et sõnajalad ei vaja ümberistutamist ja sagedast jagamist nagu paljud püsililled ja kõrrelised, mis kaua ühel kohal kasvades hakkavad kiratsema. Ka ei nõua nad väetamist ega ole nõudlikud mulla suhtes. Külmadel lumeta talvedel võivad vajada talvekatet. Kohalikud liigid on külmakindlad. Väiksemat hooldusvajadust võrreldes teiste taimedega tooksin välja eelisena.

Puudus: võrreldes püsililledega on sõnajalgade valik aiapoodides tunduvalt väiksem.

Peenar 8 taimeliigiga.

Kasvukoht: poolvarjuline, tagapool täisvari. Parasniiske kergelt happeline viljakas muld. 

Tegemist on konkreetse kohaga minu aias, kus praegu kasvavad laanesõnajalad ja tulbid. Kevadel on valgust piisavalt, kuid kui puud lehte lähevad, siis mõni tund ennelõunal. Hommikul annab varju valge sireli põõsas, õhtupoolikul õunapuu. Taustaks on  suur siberi kontpuu ´Variegata´. Laane-sõnajalad on liigselt laiutama hakanud, see koht vajaks nagunii korrastamist. Arvestades hämara kohaga ja valgeõieliste/leheliste põõsastega, lisasin mõned valgeõielised püsikud, külma koloriiti toetavad helmikpöörise ja nipponi naistesõnajala lehed, rohelise-valgetriibuline jaapani tarn ning hariliku naistesõnajala punaste leheroodudega sort. Valisin üldiselt vähenõudlikud ja vastupidavad taimed, kõige atraktiivsem ja õrnem on nipponi naistesõnajalg. Kuna sõnajalad ei ole varakevadel dekoratiivsed, kasutasin kevadisi õitsejaid lumikellukest ja sinilille, et peenar ei mõjuks tühjana.

Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris. Kõrgus 1-1,5 m. Istutada 3 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne maist septembrini, kuni 60 cm kõrgused tugevad pruunid fertiilsed lehed püsivad peenral talve läbi.

Harilik naistesõnajalg Athyrium filixfemina ´Lady in Red´. Kõrgus 75 cm, 5 taime ruutmeetrile. Dekoratiivne maist septembrini. Lehtede pearood tumedad, punakad.

Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum ´Pictum´, syn. ´Metallicum´. Kõrgus 30-50 cm, 9 taime ruutmeetrile, vahekaugus 30 cm. Kõige pilkupüüdvam aiasõnajalg, piisab mõnest taimest. Vajab talvel katmist. Tärkab meie oludes hilja: mais - juunis.

Jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Sceptre´. Kõrgus 30-40 cm., vahekaugus istutamisel 40-50 cm. Talvehaljas. Õitseb aprillis-mais.

Arendsi astilbe Astilbe x arendsii ´Diamant´. Kõrgus 50-70 cm. laius 45-60 cm. 4 taime ruutmeetrile. Jagada igal 2.-3. aastal. Õitseb juulis-augustis.

Helmikpööris Heuchera ´Bella Notte´. Kõrgus 25 cm, õisikutega 50 cm, laius 40 cm. 5 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne, õitseb juunist augustini. Lehed säilivad kevadeni.

Harilik sinilill Hepatica nobilis. Kõrgus 10 cm, vahekaugus 15-20 cm. Õitseb aprillis-mais. Massistutus.

Harilik lumikelluke Galanthus nivalis ´Flore Pleno´. Kõrgus 10-15 cm, istutamisel sibulate vahekaugus 5-10 cm. Massistutus.

Pildid:
http://www.fossilflowers.org/users/robbin/upload6/Matteuccia_struthiopteris_habit2.jpg
https://mikesgardentop5plants.files.wordpress.com/2011/10/athyriumladyinred-2-285x300.jpg
http://www.bridgewoodgardens.com/cart/images/P/PAINTED%20FERN%202.JPG.jpeg
http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/Carex_morowii_Silver_Scepter.jpg
https://www.aiasober.ee/products/new/108971.jpg
http://www.cowellsgc.co.uk/p/98-317-thickbox/heuchera-bella-notte-1l.jpg
https://c1.staticflickr.com/1/175/486822041_73f4542f03.jpg
http://www.plantdelights.com/common/images/products/large/Galanthus-nivalis-Flore-Pleno.s-63378.i-2470.y-2014.jpg

Kasutatud materjalid:
Rünk, K. Sõnajalad aias, looduses, toas. "Valgus", 1999
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/jaapani-tarn-silver-sceptre
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/
http://www.cowellsgc.co.uk/p/heuchera/98-heuchera-bella-notte-1l-68529.html