Aianduslik: Lillede klassifikatsioon

Üheaastased taimed ehk suvikud jõuavad ühe aasta jooksul seemnest tärgata, kasvatada varred, lehed ja õied ning viljuda. Talvel kogu taim hävib, Näited: rukkilill, saialill annavad isekülvi ja ei vajakski inimese sekkumist, sinilobeelia ja hübriidpetuunia tulevad seemnest ette kasvatada.

Kaheaastased taimed kasvatavad esimesel aastal lehekodariku, teisel aastal õitsevad ja viljuvad. Talvel taime maapealne osa hävib. Näide: verev sõrmübar, tokkroos. Kui seemned satuvad suvel mulda ja kasvatavad sügiseks varred ja lehed, võib taim õitseda juba järgmisel aastal. Näide: lõosilm.

Ühe- ja kaheaastased taimed on monokarpsed - õitsevad ja viljuvad vaid kord elus.

Mitmeaastased taimed ehk püsikud - nende eluiga on pikem kui 2 aastat. Lühiealised püsikud kestavad 4-5 aastat. Näide: kitsekakar, päevakübar. Pikaealised püsikud võivad samas kohas kasvada mitukümmend aastat. Näide: pojeng, hosta, bergeenia. Enamasti polükarpsed, st õitsevad igal aastal, kuid on ka monokarpseid. Näide: Glehni südaliilia. Pärast õitsemist see taim sureb.

Taim on elusorganism, mis on kohanenud kindlate looduslike tingimustega. Kõrbetaimedel on sügavale ulatuv juurestik ja väikesed, karvadega või vahakihiga kaetud lehed, et takistada vee aurumist. Kõrgmäestikutaimed on madalakasvulised, harjunud intensiivse valguse ja vett hästi läbilaskva mullaga, nad ei suuda kasvada niiskes ja varjulises kohas. Soode ja veekogude taimed vajavad rohkesti niiskust. Veetaimedel on sageli nõrgad ja painduvad varred, nad ei suuda ise püsti seista. Soojade maade taimed võivad meie kliimas talvel hukkuda. Ka mulla suhtes ei ole taimed sarnaste soovidega. Seepärast tuleb taimede kasvatamisel arvestada nõudeid kasvukohale.

Mis juhtub, kui taim satub valesse kohta? Toon näiteid oma kogemustest. Ostsin kord kena ampli fuksiatega ja riputasin päiksepoolse trepi kohale. Fuksia vajab aga rohkesti kastmist ja eelistab poolvarju või lausa varjulist kasvukohta. Mina seda ei teadnud ja mõne nädala pärast ei näinud ampel ka enam kuigi kena välja: lehed kippusid pudenema ning uusi õisi tuli väga vähe. Kaunis kukehari, mis on kuiva ja toitainevaese mullaga väga rahul, kasvab küll ka viljakal pinnasel jõudsasti ja moodustab suurepärase keraja vormi, aga augustiks kipub see laiali vajuma ja vajab toestamist. Floksid tuleks istutada tuultele avatud kasvukohta, et vältida jahukaste teket. Ka meeldib neile pigem niiskem ja varjulisem kui täispäikseline koht. Kuivas mullas muutuvad nende lehed kahvaturohekaks ja kogu taim tundub kiratsevat. Iirised ei õitse varjulises kohas, sest nende risoom tahab saada päikest. Tähkjas liatris vajab samuti päikest. Peenral, mille üks ots sai sai päevas paar tundi rohkem päikest kui teine, oli selgesti näha, kuidas varjulisema otsa liatrised jäid kasvult madalamaks ja õitsesid vähem. Harilik kosmos õitseb varjus vähem. Lõvilõuad õitsevad kehvasti, kui muld on liialt savikas või liiga õhuline, vajavad viljakat, vett läbilaskvat mulda.
Kui muld on liiga rammus, arenevad taimedel suured, kuid kahvatud lehed. Mida valgem kasvukoht, seda intensiivsem on kirjulehiste taimede värvus. Kirinõges vajab sooja ja päikselist ksavukohta. Väheses valguses kaotab oma värvikuse ja venib välja. Nõuab kerget, vett läbilaskvat, toitainerikast mulda. Mungalilledel jäävad niiskel ja rammusal mullal õied lehtede varju.

Rohttaimede sugukondade võrdlev tabel

	kassitapulised Convolvulaceae	vesiroosilised Nymphaeaceae	võhumõõgalised Iridaceae
Vorm	rohtsed ronitaimed	mitmeaastased tugeva risoomiga vee- ja sootaimed; vartes, lehtedes ja juurtes rikkalikult õhuruume	mitmeaastased roomava risoomiga või sibulmugulaga rohttaimed
Vars	väänduv või lamav	veesisne, ruljas	püstine, krookustel puudub
Lehed	vahelduvad, terveservalised, munajad munajas- piklik leht, mille kõige laiem koht on keskkohast allpool	pikavarrelised, suured ovaalsed terveservalised ujulehed ovaalne- piklik, tipul ja alusel ümardunud leht, mille kõige laiem koht on lehelaba keskel	juurmised lehed mõõkjad või lineaalsed lineaalne- pikk ja kitsas peaaegu paralleelsete servadega leht mõõkjas- lineaalne leht, mis on pikuti kokku käändunud ja tipus kokku kasvanud
Õied	suured, lehterjad, viietine kroon kokku kasvanud, tolmukaid 5 lehterjas- liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt	pikavarrelised korrapärased, mõlemasugulised, üksikult, ulatuvad veepinnale; tupplehti 4 või 5, kroonlehti palju mõlemasuguline- õis, mis sisaldab nii tolmukaid kui üht või mitut emakat	suured õiekate lihtne, kuuetine, kroonjas, alusel putkjas; tolmukaid 3 lihtne- ainult ühest ringist (tupp-või õielehtedest ) koosnev õiekate kroonjas- tupplehtedestvõi kõrglehtedest tekkinud, värvuselt ja kujulr õiekrooni meenutav putkjas- torutaoliselt kokkukasvanud
Vili	kupar	kupar, seemned kõvakoorelised	kupar
Eestis looduslikult	kassitapp Convolvulus arvensis tara-seatapp Calystegia sepium	valge vesiroos Nymphaea alba väike vesiroos Nymphaea candida kollane vesikupp Nuphar lutea väike vesikupp Nuphar pumila	kollane võhumõõk Iris pseudacorus siberi võhumõõk Iris sibirica niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus
Aianduses	tülikas umbrohi, vahel kasutatakse tara-seatappu ilutaimena müüride ja sõrestike katmiseks`, sordina ilutaim	kasutatakse veekogude taimestamiseks, aretatud ka roosasid ja punaseid sorte	aediiris Iris germanica- paljude sortidega ilutaim, krookused Crocus