Lillede klassifikatsioon

Üheaastased taimed ehk suvikud jõuavad ühe aasta jooksul seemnest tärgata, kasvatada varred, lehed ja õied ning viljuda. Talvel kogu taim hävib, Näited: rukkilill, saialill annavad isekülvi ja ei vajakski inimese sekkumist, sinilobeelia ja hübriidpetuunia tulevad seemnest ette kasvatada.

Kaheaastased taimed kasvatavad esimesel aastal lehekodariku, teisel aastal õitsevad ja viljuvad. Talvel taime maapealne osa hävib. Näide: verev sõrmübar, tokkroos. Kui seemned satuvad suvel mulda ja kasvatavad sügiseks varred ja lehed, võib taim õitseda juba järgmisel aastal. Näide: lõosilm.

Ühe- ja kaheaastased taimed on monokarpsed - õitsevad ja viljuvad vaid kord elus.

Mitmeaastased taimed ehk püsikud -  nende eluiga on pikem kui 2 aastat. Lühiealised püsikud kestavad 4-5 aastat. Näide: kitsekakar, päevakübar. Pikaealised püsikud võivad samas kohas kasvada mitukümmend aastat. Näide: pojeng, hosta, bergeenia. Enamasti polükarpsed, st õitsevad igal aastal, kuid on ka monokarpseid. Näide: Glehni südaliilia. Pärast õitsemist see taim sureb.

Taim on elusorganism, mis on kohanenud kindlate looduslike tingimustega. Kõrbetaimedel on sügavale ulatuv juurestik ja väikesed, karvadega või vahakihiga kaetud lehed, et takistada vee aurumist. Kõrgmäestikutaimed on madalakasvulised, harjunud intensiivse valguse ja vett hästi läbilaskva mullaga, nad ei suuda kasvada niiskes ja varjulises kohas. Soode ja veekogude taimed vajavad rohkesti niiskust. Veetaimedel on sageli nõrgad ja painduvad varred, nad ei suuda ise püsti seista. Soojade maade taimed võivad meie kliimas talvel hukkuda. Ka mulla suhtes ei ole taimed sarnaste soovidega. Seepärast tuleb taimede kasvatamisel arvestada nõudeid kasvukohale.

Mis juhtub, kui taim satub valesse kohta? Toon näiteid oma kogemustest. Ostsin kord kena ampli fuksiatega ja riputasin päiksepoolse trepi kohale. Fuksia vajab aga rohkesti kastmist ja eelistab poolvarju või lausa varjulist kasvukohta. Mina seda ei teadnud ja mõne nädala pärast ei näinud ampel ka enam kuigi kena välja: lehed kippusid pudenema ning uusi õisi tuli väga vähe. Kaunis kukehari, mis on kuiva ja toitainevaese mullaga väga rahul, kasvab küll ka viljakal pinnasel jõudsasti ja moodustab suurepärase keraja vormi, aga augustiks kipub see laiali vajuma ja vajab toestamist. Floksid tuleks istutada tuultele avatud kasvukohta, et vältida jahukaste teket. Ka meeldib neile pigem niiskem ja varjulisem kui täispäikseline koht. Kuivas mullas muutuvad nende lehed kahvaturohekaks ja kogu taim tundub kiratsevat. Iirised ei õitse varjulises kohas, sest nende risoom tahab saada päikest. Tähkjas liatris vajab samuti päikest. Peenral, mille üks ots sai sai päevas paar tundi  rohkem päikest kui teine, oli selgesti näha, kuidas varjulisema otsa liatrised jäid kasvult madalamaks ja õitsesid vähem. Harilik kosmos õitseb varjus vähem. Lõvilõuad õitsevad kehvasti, kui muld on liialt savikas või liiga õhuline, vajavad viljakat, vett läbilaskvat mulda.
Kui muld on liiga rammus, arenevad taimedel suured, kuid kahvatud lehed. Mida valgem kasvukoht, seda intensiivsem on kirjulehiste taimede värvus. Kirinõges vajab sooja ja päikselist ksavukohta. Väheses valguses kaotab oma värvikuse ja venib välja. Nõuab kerget, vett läbilaskvat, toitainerikast mulda. Mungalilledel jäävad niiskel ja rammusal mullal õied lehtede varju.

Rohttaimede sugukondade võrdlev tabel

	kassitapulised Convolvulaceae	vesiroosilised Nymphaeaceae	võhumõõgalised Iridaceae
Vorm	rohtsed ronitaimed	mitmeaastased tugeva risoomiga vee- ja sootaimed; vartes, lehtedes ja juurtes rikkalikult õhuruume	mitmeaastased roomava risoomiga või sibulmugulaga rohttaimed
Vars	väänduv või lamav	veesisne, ruljas	püstine, krookustel puudub
Lehed	vahelduvad, terveservalised, munajad munajas- piklik leht, mille kõige laiem koht on keskkohast allpool	pikavarrelised, suured ovaalsed terveservalised ujulehed ovaalne- piklik, tipul ja alusel ümardunud leht, mille kõige laiem koht on lehelaba keskel	juurmised lehed mõõkjad või lineaalsed lineaalne- pikk ja kitsas peaaegu paralleelsete servadega leht mõõkjas- lineaalne leht, mis on pikuti kokku käändunud ja tipus kokku kasvanud
Õied	suured, lehterjad, viietine kroon kokku kasvanud, tolmukaid 5 lehterjas- liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt	pikavarrelised korrapärased, mõlemasugulised, üksikult, ulatuvad veepinnale; tupplehti  4 või 5, kroonlehti palju mõlemasuguline- õis, mis sisaldab nii tolmukaid kui üht või mitut emakat	suured õiekate lihtne, kuuetine, kroonjas, alusel putkjas; tolmukaid 3 lihtne- ainult ühest ringist (tupp-või õielehtedest ) koosnev õiekate kroonjas- tupplehtedestvõi kõrglehtedest tekkinud, värvuselt ja kujulr õiekrooni meenutav putkjas- torutaoliselt kokkukasvanud
Vili	kupar	kupar, seemned kõvakoorelised	kupar
Eestis looduslikult	kassitapp Convolvulus arvensis tara-seatapp Calystegia sepium	valge vesiroos Nymphaea alba väike vesiroos Nymphaea candida kollane vesikupp Nuphar lutea väike vesikupp Nuphar pumila	kollane võhumõõk Iris pseudacorus siberi võhumõõk Iris sibirica niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus
Aianduses	tülikas umbrohi, vahel kasutatakse tara-seatappu ilutaimena müüride ja sõrestike katmiseks`, sordina ilutaim	kasutatakse veekogude taimestamiseks, aretatud ka roosasid ja punaseid sorte	aediiris Iris germanica- paljude sortidega ilutaim, krookused Crocus

Kassitapulised

Vesiroosilised

Võhumõõgalised

Kasutatud materjalid:

L. Raudsepp "Eesti õistaimi" Tallinn, "Valgus" 1981

ENSV TA zooloogia ja botaanika instituut "Eesti taimede määraja" Tallinn, "Valgus" 1966

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/TAIMEDE%20ELUVORMID/index.html

https://moodle.hitsa.ee/mod/resource/view.php?id=498162

`

                  

Taimed ja kasvukohad

Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kasvukohale soovitan planeerida hariliku karukella `Rubra`(Pulsatilla vulgaris `Rubra`), kaukaasia hanerohtu `Variegata`(Arabis caucasica `Variegata`), kaunist kukeharja `Star Dust` (Sedum spectabile ` Star Dust`), alpi astrit `Happy End`(Aster alpinus `Happy end`) ja marmor-mägisibulat (Sempervivum marmoreum).

Joonis 1. Kuivale päikeselisele kasvukohale sobivad taimed

Pildid pärinevad veebilehtedelt:

http://www.hairypotplants.co.uk/ekmps/shops/kirtonfarm/images/pulsatilla-vulgaris-rubra-225-p.jpg

http://www.eutopiagardens.org/latest/eutopia_biota/images/imported/bibldb/bibldb_72163_1178_4105-Arabis%20caucasica%20Variegata%20fl.jpg

http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Pysikud/575010.jpg

http://www.haljassaare.ee/pildid2/pysi_aster/img/aster_alpinus_-happy_end-.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Sempervivum_marmoreum_%27ornatum%27_7.jpg

Poolvarjulisele toitaineterikkale kasvukohale soovitan planeerida sinist käokinga (Aconitum napellus), aed-päevaliiliat `Stella de Oro` (Hemerocallis `Stella de Oro`), hostat `Blue Angel`(Hosta sieboldiana `Blue Angel`), aedfloksi `Casablanca`(Phlox paniculata `Casablanca`) ja karvast päevakübarat `Prairie Sun` (Rudbeckia hirta `Prairie Sun`).

Joonis 2. Poolvarjulisele toitainerikka mullaga  kasvukohale sobivad taimed

Pildid pärinevad veebilehtedelt:
http://www.about-garden.com/images_forum/gallery/1332/14327-aconitum-napellus-060821-144622.jpg
http://www.plants4less.co.uk/ekmps/shops/plants4less/images/hemerocallis-stella-de-oro-yellow-daylilly-234-p.jpg
http://www.oakleafgardening.com/wp-content/gallery/hosta-blue-angel/hosta-blue-angel-plant1.jpg
http://forum.garten-pur.de/attachments/Casablanca_26_07_05.jpg
http://longwoodgardens.org/sites/default/files/styles/highlight_item_full/public/highlight_images/95927.jpg?itok=fk6ZU1h9

Varjulisele, happelise mullaga kasvukohale soovitan planeerida himaalaja jalglehte (Podophyllum hexandrum), hõlmist tiarelli `Bronze Beauty`(Tiarella wherryi `Bronze Beauty`), roomavat akakapsast `Burgundy Glow`(Ajuga reptans `Burgundy Glow`), kirjut püvilille (Fritillaria meleagris) ja kevadmagunat `Multiplex`(Sanguinaria canadensis `Multiplex`).

Joonis 3. Varjulisse happelise mullaga kasvukohta sobivad taimed

Pildid pärinevad veebilehtedelt:
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_18207203.jpg
http://www.plantagogo.com/acatalog/tiarella%20bronze%20beauty%20in%20flower%20nice%20picture%202011-qpr.jpg
http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/roomav_akakapsas_Ajuga-reptans-Burgundy-glow.jpg
http://www.plants4less.co.uk/ekmps/shops/plants4less/images/fritillaria-meleagris-snakes-head-
fritillary-bulbs-255-p.jpg
http://blogs.scottarboretum.org/gardenseeds/wp-content/uploads/2011/04/Sanguinaria-canadensis-Multiplex-1-JWC-blog.jpg

Püsililled

Priimulad rõõmustavad kevadel silma oma säravate värvidega. 

Enamikus eraaedades on püsililled teenitult au sees. Nad sobivad sinna, kus pole eesmärgiks möödakäijat igal aastal millegi uuega üllatada. Võib öelda, et püsililled koos puude ja põõsastega annavad aiale tema iseloomu, mida suvelillede abiga soovi korral varieerida võib.

Suurim pluss on see, et kui püsilill kord kasvama on pandud, siis suure tõenäosusega on ka järgmisel kevadel peenras midagi vaadata.

Sobivale kasvukohale istutatud püsililled saavad hakkama võrdlemisi vähese aednikupoolse sekkumisega. Kui paigutada ühele peenrale sarnase elueaga liigid, tuleb põhjalikumad kaevetööd taimede noorendamiseks ja jagamiseks ette võtta kord kolme, viie või enamagi aasta järel. Kui istutustihedus on paras, lämmatavad püsililled ka tärganud umbrohu. 

Kevadise tööd: kobestamine, juurumbrohtude eemaldamine, puhmaste jagamine.

Paljud püsililled on pikaealised, külmakindlad ja vastupidavad. Selliseid on Eestimaa taluaedades kasvatatud juba ammusest ajast. Suvekodude omanikud, kes jõuavad oma aeda alles juunis puhkuse ajal, leiavad priimulad, kitse-enelad ja pojengid omapäi uhkesti õitsemas. Pojengid võivad aastakümneid rahus ühe koha peal kasvada, muutudes järjest lopsakamaks. Täidisõielised sordid vajavad vaid toestamist. Ka lõhislehine päevakübar `Goldball`ja laialehine kellukas `Alba` kuuluvad  minimaalset hoolt vajavate püsilillede hulka. Seevastu sorditulbid, mille sibulad tuleb igal aastal üles võtta, kuivatada, soojendada ja õigel ajal taas maha panna, nõuavad tõelist pühendumist. Vastavalt sellele, kui palju on aiapidajal võimalik oma lillede eest hoolitseda, saab valida ka taimed.

On püsililli, mis õitsevad juba varakevadel lumehangede vahel, ning viimased panevad vapralt vastu sügisestele sadudele ja öökülmadele. Nutikalt rajatud peenar pakub õieilu kevadest sügiseni. Palju on lehtdekoratiivseid taimi: hostad, brunnerad, bergeeniad, kopsurohi, helmikpöörised jne. Ka kasvukõrguse poolest on valik suur, pinnakattetaimedest (padjandfloks) kuni paarimeetriste hiiglasteni (sinine käoking, ahtalehine punanupp).

Puuduseks on nagu muudegi taimede puhul liiga hoogne levimine (maikelluke, füüsal) või isekülv (lupiin, kurekell), kuid sellistele liikidele on otstarbekas eraldada ala, kus nad ei seguneks teistega ning mida on hõlpus piirata. Ka ei näita iga jagatud puhmas või mahapandud sibul kohe esimestel aastatel oma täit ilu, õitsemiseni võib minna kuni 5 aastat. Tülikas on püsilillepeenras võidelda selliste umbrohtudega nagu naat, orashein ja kassitapp.

Mingis mõttes puuduseks võib lugeda seda, et noorendamise käigus saab suure hulga taimi, mida ei raatsi ära visata ja nii on vaja kaevata järjekordne  peenar. Aga pigem on siin tegemist aedniku iseloomunõrkusega või kehva organiseerimisvõimega. sest terveid ja väärtuslikke taimi saab müüa või vahetada.

Kui suvelilli paljundatakse sagedamini seemnest, siis püsililledele sobib

vegetatiivne paljundamine.

Vegetatiivsel paljundamisel saame sordiehtsad taimed, seemnest paljundamist kasutatakse peamiselt sordiaretuses.

Kõige levinum on paljundamine jagamise teel, sest hoolimata nimetusest "püsilill" vajab enamus neist aeg-ajalt noorendamist. Noorendamise käigus saab ühest taimest mitu. Mõned liigid taluvad jagamist kogu kasvuperioodi vältel (priimulad, madalad kukeharjad, hanerohi, bergeenia).

Priimulad taastuvad peale jagamist kiiresti.

Kevadel õitsevate liikide puhul on sobiv aeg augusti lõpp-september. kevadise peenrakorrastuse käigus saab jagada suve teisel poolel õitsejaid ning igihalja lehestikuga liike. Kevadisel istutamisel moodustavad taimed sügiseks tugevama ja sügavamale ulatuva juurestiku ning on seega talvekindlamad.

Kevadine püsilillede jagamine Reet Palusalu aias

Jagada võib kõiki püsililli, väja arvatud neid, millel on üks jagamatu peajuur.

Puhma jagamisega olen paljundanud õiekat astrit, kaunist kukeharja, heleeniumi, aed-leeklille, sinist käokinga, tähkjat liatrist, suurt härjasilma, hostasid, päevaliiliaid ja paljusid teisi lilli. Hostade puhul on kõige lihtsam puhmas terava labidaga mitmeks lõigata. Õrnemaid taimi saab jagada käte vahel. Igale osale peab jääma terveid võrseid või kasvupungi ja juuri. Soovitav on tagasi istutada taime välimised, mitte südamikust pärit osad, sest need on elujõulisemad.

Väljakaevatud puhmas.

Jagatud taim tuleks võimalikult ruttu tagasi istutada. Oluline on piisavalt kasta.

Risoomiga  püsililledest  üht levinumat - iirist- on samuti lihtne paljundada. Väljakaevatud ja mullast puhastatud risoomi võib terava noaga juppideks lõigata, jälgides, et igale tükile jääks lehtedekimp. Pikki juuri võib kärpida. Kui paljundada suvel, u 6 nädalat peale õitsemist, tuleb iirise lehed 10-15 cm kõrguselt kolmnurkselt tagasi lõigata. Istutades peab risoom jääma maapinnaga paralleelselt ja pooles paksuses mullast välja, sest vajab päikest. Taimed juurduvad hästi ja võivad õitseda juba järgmisel aastal.

Aediiris aasta pärast paljundamist.

Risoomist olen paljundanud ka ülast, bergeeniat, roomavat kukeharja ja helmikpöörist. Kuigi astilbel ja päevaliilial on risoom, olen neid paljundanud enamasti puhma jagamisega.

Võsundiga saab paljundada madalat astrit. Võsund eraldatakse emataimest ja istutatakse mulda.

Daaliaid paljundatakse juuremugulatega. Seda on kõige parem teha kevadel, kui pungad juurekaelal on selgelt näha. Kahjustunud ja surnud juuremugulad eemaldatakse, mitmevarrelised pesad jagatakse. Kui ühe varre külge kinnitub mitu juuremugulat, võib seda veel jagada. Igale osale peaks jääma vähemalt 1 mugul ja 2-3 kasvupunga. Vajadusel lõigatakse pind terava noaga siledaks. Peale lõikamist tuleb lasta 1 ööpäev kuivada, siis võib maha istutada. Daaliat võib paljundada ka varrepistikuga, kuid kuna ühe aastaga tekib taimel palju juuremugulaid juurde, ei ole ma pistikutega paljundamist seni kasutanud.

Sibulatega paljundamine on samuti laialdaselt kasutusel. Pärast õitsemist ja lehtede kolletumist kaevatakse sibulad välja, tütarsibulad murtakse lahti.Sibulad sorteeritakse suuruse järgi ja istutatakse sobival ajal tagasi. Väiksemad sibulad, mis järgmisel aastal ei õitse, võib istutada paljunduspeenrasse või potti. Lumikelluke talub ümberistutamist isegi õitsemise ajal. Nartsisse, lumikellukest, märtsikellukest, linnupiima, püvilille ja sügislille  sobib istutada augustis, tulpe, krookusi, hüatsinte ja lauke septebmris-oktoobris.

Sibullillede istutamisel on mugav kasutada istutuskorve. Korv aitab sibulaid peenras näriliste eest kaitsta, väldib sortide segunemist ja lihtsustab sibulate ülesvõtmist. Sibulad istutatakse läbimõõdu kolmekordsele sügavusele (3cm sibula jaoks teha 9 cm sügavune auk).

Sibulad istutuskorvis.
http://www.bakker.ee/is-bin/intershop.static/WFS/org-40ee-Site/org/et_EE/XL/14411.jpg

Liiliaid võib paljundada nii vartel kasvavate väikeste sigisibulatega kui tütarsibulatega. Mõned liigid ei kasvata sigisibulaid ega anna ka tütarsibulaid. Neid tuleks paljundada sibulasoomustest. Soomuseid võib võtta sibula pooles mahus. Need tuleb panna kilekotti niiske turbasambla või sõmera liiva sisse ja hoida 4-6 nädalat pimedas soojas  kohas. Selle aja jooksul arenevad väikesed sibulad. Need pannakse 10-14 nädalaks jahedassse. Kui sibulatel on tekkinud juured ja lehed, eraldatakse nad soomustest ja istutatakse paljunduspeenrasse või kasti.

Sigisibulad liilia varrel
http://linnaeus.nrm.se/flora/mono/lilia/liliu/lilibul3.jpg

Sigisibulad nopitakse varre küljest, kui lehed on kuivanud. Mullale kukkudes juurduvad need ka ise kergesti. Siiski tuleks need suruda mulda nii, et tipp jääb pinnaga tasa. Sigisibulaid on soovitav aasta aega kasvatada potis ja istutada need siis peenrasse. Liiliasibulad on soovitav maha panna sügisel septembris-oktoobris, sest need juurduvad kõige paremini jahedas, alla kümne kraadi juures.

Gladioole paljundatakse mugulsibulatega. Ühest maha pandud mugulsibulast saab 1-3 asendusmugulsibulat ja väiksemaid tipikuid. Sobiv sügavus on 5-6 cm, pealt katta multšiga. Paljundustaimedel murtakse õievarred ära, et õitsemine sibulat ei kurnaks. Hinnalisemaid sorte paljundatakse ka mugula jagamisega. Lõige tuleb teha nii, et idale tükile jääks osa sibulakannast ja üks uinuv või tärkav pung. Lõigatud osad desinfitseeritakse söepulbri ja väävli 1:1 seguga ja kuivatatakse soojas ventileeritavas ruumis. Tipikutest sobivad 5-7 mm läbimõõduga, väiksemad ei anna täisväärtuslikku paljundusmaterjali. Tipikud pannakse maha kevadel varakult, et saada võimalikult suuri mugulsibulaid. 

Kasutatud materjalid:
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/
http://tarbija24.postimees.ee/312128/kuidas-ja-millal-istutada-lillesibulaid
http://ak.rapina.ee/katrinu/gladiool/vegetatiivne_paljundamine.html
Reet Palusalu "Taluaia taimed" AS Ajakirjade Kirjastus 2011
http://pluss.sakala.ajaleht.ee/803372/mati-rang-liilial-peavad-jalad-olema-kulmas-ja-pea-soojas

Fotod tegin püsikute õppepäeval Palusalu aias aprillis 2014 ja Sargvere mõisa pargis, kuhu suvel 2013 istutasin enda paljundatud püsikuid.

Kes on kes suvelillede seas?

mehhiko päsmaslill Ageratum houstonianum Flossflower, Blue Mink/ Gewöhnlicher Leberbalsam

http://www.biopix.com/photos/jcs-ageratum-houstonianum-39508.jpg

longus rebashein Amaranthus caudatus Pendant amaranth, Love-Lies-Bleeding/
                                                                  Garten-Fuchsschwanz

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/3834_-_Amaranthus_caudatus_(Zieramaranth).JPG

suur lõvilõug Antirrhinum majus Snapdragon/ Grosses Löwenmaul

http://www.greenmylife.in/wp-content/uploads/2014/10/ANTIRRHINUM.jpg

alatiõitsev begoonia Begonia semperflorens Wax begonia/ Eis-Begonie

http://www.shadeplants.com.au/media/igallery/b/a/badabingscarlet09-1-0701.jpg

ibeeriselehine tukalill Brachy(s)come iberidifolia  Swan River daisy/Blaue Gänseblümchen

Add captionhttps://australianseed.com/persistent/catalogue_images/products/brachyscome-blue.jpg

lehtkapsas Brassica oleracea Ornamental cabbage /Blattkohl

http://www.gardensonline.com.au/Uploads/Plant/1264/BrassicaOleraceaAcephalaKaleB420.jpg

puis-petuunia Calibrachoa x hybrida  Million Bells/ Zauberglöckchen

http://farm3.staticflickr.com/2330/3534684196_926dc4ea44.jpg

hiina aedaster Callistephus chinensis China aster, annual aster/
Sommeraster, Gartenaster

http://www.impecta.se/bilder/artiklar/zoom/8164_3.jpg

mätashari Celosia argentea Cockscomb/ Hahnenkamm, Silber-Brandschopf

http://www.phytoimages.siu.edu/users/paraman1/8_15_06_10/CD36small/Celosia.jpg

värd-kirinõges Coleus x blumei (Plectranthus scutellarioides) Coleus, Painted nettle/ Buntnessel                                                                                                                   

http://plants.at.ua/_pu/2/49980.jpg

harilik kosmos Cosmos bipinnatus Garden cosmos, Mexican aster/ Kosmeen,Schmuckkörbchen

http://flora.nhm-wien.ac.at/Bilder-A-F/Cosmos-bipinnatus-2.jpg

hõbepael  Dichondra

http://www.anniesannuals.com/signs/d%20-%20g/images/dichondra_silver_falls_cl.jpg

särav gazaania Gazania rigens Treasure flower/ Gazania, Mittagsgold, Sonnentaler

http://www.tijardin.com/boutique/images_produits/gazania-rigens-big-kiss-1-z.jpg

harilik päevalill Helianthus annuus Common sunflower/ Sonnenblume

http://www.biolib.cz/IMG/GAL/1566.jpg

harilik heliotroop Heliotropium arborescens Heliotrope/ Sonnenwenden

http://static.zoonar.de/img/www_repository2/21/22/5f/10_d71d2ad9272bfce2c4f05214db3435eb.jpg

lemmalts Impatiens  Busy Lizzy/ Fleissiges Lieschen

http://pss.uvm.edu/pss123/impatng09.jpg

ilubataat Ipomoea batatas Sweet potato/ Süsskartoffel, Knollenwinde

http://phytoimages.siu.edu/users/paraman1/8_24_09_1/Upload24Aug09B/IpomoeaBatatus29.jpg

padipõõsas Leucophyta brownii Cushion bush/ Drahtpflanze

http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/images/large/20100812_202436_0037.jpg

sinilobeelia Lobelia erinus Edging lobelia/ Blaue Lobelie, Männertreu

http://www.katalog-rostlin.cz/images/letnicky-balkonovky/large/lobelia-erinus--2.jpg

pärdiklill Mimulus x hybridus Monkey flower/ Affenblume

http://www.rustica.fr/assets/media/image/188209j-l665-h474-c.jpg

pelargoon Pelargonium Pelargonium, Geranium/ Pelargonien

http://images.mooseyscountrygarden.com/garden-plants/foliage-plants/variegated-red-pelargonium.jpg

hübriidpetuunia Petunia x hybrida  Petunia/ Garten-Petunie

http://www.american-farms.com/photogallery/104_9234.JPG

hall salvei Salvia farinacea Mealy sage/ Mehliger Salbei

http://jouet.roger.free.fr/photos/Juillet/salviafarinacea.jpg

leeksalvei Salvia splendens  Scarlet sage/ Feuersalbei

http://www.flowerpictures.net/flower_database/addition-2/500pixels/salvia_splendens.jpg

kirju salvei Salvia viridis Painted sage,  Annual Clary sage/ Schopfsalbei

http://seemnemaailm.ee/userfiles/Salvia%20horminum2.jpg

vilt-ristirohi Senecio cineraria Silver ragwort/ Silberblatt, Aschenpflanze, Weissfilziges Greiskraut

http://hazkorul.hu/files/images/Senecio%20cineraria.jpg

südajas suutera Sutera cordata  Bacopa/  Schneeflockenblume

https://c1.staticflickr.com/1/12/18447211_e75c12ee60.jpg

harilik pruudisõlg Zinnia elegans  Garden zinnia/ Zinnie

http://www.impecta.se/bilder/artiklar/zoom/540_1.jpg

kõrge peiulill Tagetes erecta  Mexican marigold, Aztec marigold/
Aufrechte Studentenblume

http://www.blackgold.bz/wp-content/uploads/2012/05/marigolds-maureen-gilmer-720px.jpg

madal peiulill Tagetes patula  French marigold/ Tagetes, Studentenblume, Sammetblume nieder,     Totenblume, türkische Nelke

http://www.gardensonline.com.au/Uploads/Plant/1037/TagetesPatulaWs600.jpg

ahtalehine peiulill Tagetes tenuifolia  Signet marigold/ Gewürz-Tagetes

http://www.die-honigmacher.de/kurs2/bw_largescale/Tagetes_tenuifolia_LUNA_GOLD_YELLOW_ep_(1).jpg

aed-raudürt Verbena x hybrida  Garden vervain/ Verbenen

http://www.plant.uoguelph.ca/courses/dtm-1400/material/week_2/image_enlargements/Verbena-x-hybrida---Hf1.jpg

võõrasema Viola x wittrockiana  Pansy viola/ Stiefmütterchen

http://www.saatgut-vielfalt.de/samen-saatgut/gross/stiefmuetterchen-schweizer-riesen-viola-x-wittrockiana-super-swiss-giant-mix_01_samen_911026.jpg

harilik kirikakar Bellis perennis Common daisy, lawn daisy/ Gänseblümchen, Tausendschön

http://fc08.deviantart.net/fs70/i/2011/206/4/4/bellis_perennis_by_dongolgi-d41mx3e.jpg

harilik saialill Calendula officinalis Common marigold/ Ringelblume

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bf/Ringelblume_Bl%C3%BCte.jpg

harilik rukkilill Centaurea cyanus Cornflower/ Kornblume

http://www.cnseed.org/wp-content/uploads/hyssop3(65).jpg

aeddaalia Dahlia x hortensis Dahlia/ Dahlien, Georginen

http://puutarha.net/suorakanava/kasvikirjakuva.asp?id=4199&ver=1

(rand-)kivikilbik Lobularia maritima Sweet alyssum/ Strand-Silberkraut

http://www.biopix.com/photos/jcs-lobularia-maritima-19418.jpg

(lõhnav) lilltubakas Nicotiana alata Flowering tobacco/ Flügeltabak, Bauerntabak

http://www.anniesannuals.com/slideshows/2008/spring/images/slide30.jpg

riitsinus Ricinus communis Castor oli plant, Palm of Christ/ Wunderbaum, Christuspalme,                                                                Hundsbaum            

http://www.retiremove.co.uk/wp-content/uploads/2013/09/Ricinus-communis.jpg

lamav sanvitaalia Sanvitalia procumbens Mexican creeping zinnia/ Husarenknopf

http://blog.oregonlive.com/hg_impact/2009/07/sanvitalia-procumbens.JPG

suur mungalill Tropaeolum majus Nasturtium/ Kapuzinerkresse

http://www.latin-wife.com/Colombian-Flowers-/images/Tropaeolum-majus-Orange-Flowers.jpg

sarvkannike Viola cornuta  Horned Violet/ Hornveilchen

http://www.plantinfo.co.za/admin/uploads/plant/1373998546_viola.jpg

harilik tokkroos Alcea rosea Hollyhock/ Stockrose

http://www.pflanzmich.de/produkt/62146/gefuellte-malve_alcea-rosea-nigra1.jpg

aedkohhia (aed-puhmikmalts) Bassia scoparia (Kochia scoparia) 
Burningbusch, Kochia, Summer  cypress/ Besen-Radmelde, Besenkraut, Sommerzypresse

http://www.cnseed.org/wp-content/uploads/Kochia%20scoparia%20seed.jpg

feerulalehine ruse Bidens ferulifolia Bidens, Appache beggartics/ Goldmarie, Zweizahn

http://www.gardensonline.com.au/Uploads/Plant/2753/BidensFerulifoliaMs.jpg

harilik kaksikkannus Diascia barberae Twinspur/ Doppelhörnchen, Elfensporn, Doppelsporn

http://www.garden.ie/img/plants/1210.jpg

värdfuksia Fuchsia x hybrida Hybrid fuchsia/ Fuchsia

http://www.gardensonline.com.au/Uploads/Plant/1253/FuchsiaHybridD420.jpg

harilik kalevikepp Gaura lindheimeri  Gaura, Lindheimer`s beeblossom/ Prachtkerze

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3Ndj7FOYp4KmaInvjmnHHSCGixHg9Pw952VsUWcy4jFCi_Z5rY3N96ZvCAj0uB_F8y5JGX_F_73bCI-u1L2GlRaa4DZ6T-Qc5AhSbFTKoqG-J553B8k1Km8lFAkvmlUTOkRBS1_P-1IA/s1600/Gaura_Siskiyou_Pink.sized.jpg

lamav käokuld Helichrysum petiolare Licorice plant/ Lakriz-Strohblume

http://www.imloth.org/dg/dg2006/dg0706varlic.jpg

pronks-lutiklill Perilla frutescens Beefsteak plant/ Schwarznessel, Shiso

http://www.american-farms.com/photogallery/perilla%20magilla%201.JPG

ilunõges Plectranthus Spurflower/ Harfenstrauch

http://www.hmaplants.com/wp-content/uploads/2013/08/1246213833Plectranthus%20Coleides%202002.jpg

argentiina raudürt Verbena bonariensis Argentinian Vervain, Purpletop Vervain/                                                                    Argentinishes Eisenkraut                                                            

http://blog.lisacoxdesigns.co.uk/wp-content/uploads/2012/10/Verbena-bonariensis-mass-planting1.jpg

PS Kuna tegemist on minu poolt kokkupandud materjaliga, siis sisulised parandused võõrkeelsete nimede osas on teretulnud.