Sunday, February 21, 2016

Vertikaalhaljastus

http://twistedsifter.files.wordpress.com/2011/10/qantas_lounge_sydney_vertical-wall-garden.jpg?w=800&h=295
Taimeseina ja foto autor Patrick Blanc
http://covers.booktopia.com.au/big/9780393733792/the-vertical-garden.jpg


Vertikaalhaljastus on põnev teema, ühest küljest nagu vana tuttav (kes siis viinapuid ja roniroose ei teaks), teisest küljest puhub siin uusi tuuli, mis vääriksid tundmaõppimist. 
Kõigepealt üldharivat:
Vertikaalhaljastus on aiakujundusmeetod, mis kasutab erinevaid vahendeid, et võimaldada taimedel kasvada ja laieneda ülespoole. Tõstab elukvaliteeti seal, kus ruumi ja rohelust napib. 

Stanley Hart White oli maastikuarhitektuuri professor Illinoisi Ülikoolis, keda peetakse rohelise seina leiutajaks. Ta nimetas oma leiutise "Botaanilisteks tellisteks" ja võttis sellele patendi 1939.
Vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Stanley_Hart_White
Patrick Blanc, maailmakuulus prantsuse botaanik, moderniseerib ja populariseerib vertikaalhaljastust. Vaata http://www.3d-madonnari.com/vertical-gardens-patrick-blanc/
http://www.3d-madonnari.com/wp-content/uploads/2015/05/
Vertical-gardens-design-Patrick-Blanc.-2.jpg
                                             Patrick Blanc, CaixaForum, Madrid, 2007

http://cdn.freshome.com/wp-content/uploads/2011/06/
Living-Wall-Van-Gogh-Painting-11.jpg
The National Gallery, London, 2011. 
Galerii ette loodi taimne versioon Van Goghi maalist

http://www.architravel.com/architravel_wp/wp-content/uploads/2013/05/Five_Courtyyards_4.jpg
Hotell Fünf Höfe, München 2005


http://www.geoff-hart.com/fiction/Iceland2015/mosswall.jpg
Samblasein. Reykjavik City Hall, Studio Granda, 1992
Kohalik poorne vulkaaniline kivim, kohalik sammal, kohalik järvevesi

http://www.thegardencentral.com/images/garden-designs/Japanese-Moss-Garden.jpg
Samblasein. Disainer Jack Merlo, Chelsea lillenäitus 2007
http://3.bp.blogspot.com/-nHLmJuBSAds/TgCaDgVGXuI/AAAAAAAABwQ/YxU1yKQx9Yk/s1600/tn90_IMG_4792.JPG
Hotell Ushüaia, Ibiza, mai 2011.
Sein on mõeldud helibarjäärina vabaõhudiskoteegi ja numbritubade vahel

https://www.milkwood.net/wp-content/uploads/
2011/10/283922_265836586767229_153088704708685_1250779_7815711_n_2.jpg
Köögivilja ja maitserohelise kasvatamine linnatingimustes, 
ühendatuna väikese tiigikesega selle all, mis ühtlasi on osa kastmissüsteemist. 
Austraalia, Sydney

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/
564x/f8/50/e9/f850e97f9ab34f192f33fbb1d8c41e50.jpg
Sukulentidega kaetud sein. Ilmselt mitte meie kliimavöötmele.
 Aga mägisibulatega tasuks proovida.

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/
564x/ed/0a/96/ed0a9689df512199307802b1fcf2b358.jpg
 Traatvõrgule kinnitatud köögiviljaaed

 Minu foto.
Väike sisehaljastuse näide Oslo lennujaamast



Edasi: vertikaalhaljastuse SWOT-analüüs.

SWOT-analüüs on mudel, millega tehaks kindlaks organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kui aga silmas pidada lihtsalt võrdlust, mille poolest on üks taimesein teisest erinev/otstarbekam, siis võib välja tuua järgmist: 

Vertikaalhaljastus krunti istutatud ronitaimedega

Tugevused
Nõrkused
Paljude liaanide peamiseks väärtuseks on vähenõudlikkus ja kiire kasv
Kui tugede süsteem on korralik, ei ole vaja suuremahulisi hooldustöid, piisava kastmise ja väetamise puhul tulevad taimed ise toime
Saab kasutada nii ühe- kui mitmeaastasi taimi
Lihtsamate tugede ehitamine on kõigile jõukohane
Pole vaja keerukaid kastmissüsteeme
Mitme vääntaime viljad on söödavad
Mitmed liaanid vajavad talveks tugedelt mahavõtmist (roniroosid, elulõngad)
Vertikaalhaljastuseks mõeldud taimed vajavad sügavalt haritud viljakat mullakihti

Võimalused
Ohud
Üheaastased taimed on kõige kiirem moodus luua õitsvaid sirme, püramiide, võlve, aga samuti dekoratiivseid piirdeaedasid, seinu ja lehtlaid, mis on oluline uue lageda krundi puhul
Loob meeleolu, privaatsust, varjab sobimatuid vaateid, võimaldab jagada aia ruumi
Leidub taimi, mis kasvavad ka varjus (metsviinapuu)
Seinte haljastamise puhul võib katus varjata sademed, taim kannatab kuivuse käes või vastupidi, katuselt langev vesi ja lumi kahjustab taime või uhub mullast välja toitained
Otse seinale kinnituvad taimed võivad kahjustada hoonet

Taimesein paneelidest või moodulitest või geotekstiili kasutamisega

Tugevused
Nõrkused
Saab kasutada mitmekesist taimmaterjali, mitte ainult ronitaimi
Saadaval on mitmesuguseid moodulsüsteeme, millest saab ehitada soovitud suurusega pindu
Paneelid ja moodulid saab enne paigaldamist ette kasvatada – kohene efekt
Peenrad: Sobiva kõrgusega vertikaalset peenart on lihtsam hooldada, säästab selga
Vähendab lemmikloomade kahjustusi peenardele
Maa kasutamine otstarbekam, kuna ronimist armastavaid köögivilju saab suunata vertikaali
Kindlam oleks kasutada taimi, mis saavad hakkama vähese mulla ja toitainetekogusega Suurte taimestatud fassaadide rajamine on keerukas ja kulukas
Vajalik kastmissüsteemide väljaehitamine
Suur veevajadus
Kasvusubstraat ja vesi muudab konstruktsioonid raskeks (100 kg/m2)
Hooldustööd vajavad eritehnikat (tõstukid)
Meie kliimas välistingimustes on suure osa aastast ilmetu?
Võimalused
Ohud
Piiratud linnaruumis pakub võimalusi taimede kasvatamiseks
Huvitav disainielement, saab elavdada suuri monotoonseid pindu, meelitab inimesi ligi
Aitab kaasa hoone soojustamisele, suvel väldib seina liigset kuumenemist
Summutab müra, vähendab õhusaastet
Siseruumises parandab õhu kvaliteeti ja seega inimeste enesetunnet
Võimalik ühendada veekoguga, et luua veeringlus
Võimaldab tehiskeskkonnas bioloogilist mitmekesisust
Hooldusvead paistavad kaugele
Siseruumide taimeseinad on vastuvõtlikud taimehaigustele, kuna õhk on soe ja liigub vähe
Siseruumides tõstab elektrikulu (pumbad, valgustus)
Mõned materjalid on tehisliku välimusega, sobivad ainult kindlasse keskkonda
Hea hoolduseta pole kestvad



Kasutatud allikad:

1 comment: