Sõnajalad

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes kõrreliste ja püsililledega

Iga taim, mis kasvab temale sobivates tingimustes ja on õigesti hooldatud, kaunistab aeda.

Sõnajalgu kasvab looduses väga erinevates kohtades ja mitmesuguste eluvormidena, kõige enam niisketes  troopilistes ja lähistroopilistes metsades. Meie laiuskraadidel on enamus sõnajalgu niiskete varjuliste metsade taimed, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Seetõttu on sõnajalad sobiv valik metsaaedadesse, varjuaedadesse ja üleminekutsooni aia ning loodusliku koosluse vahel. Enamus neist ei talu keskpäevast kõrvetavat päikesepaistet. Kõrrelised seevastu eelistavad pigem kuivemat päikselist kasvukohta. Ka püsilillede hulgas on rohkem viljaka pinnase ja päikesepaiste eelistajaid, kuid kõigist neist taimerühmadest võib leida mingile kindlale kasvukohale sobivaid liike. Ma ei nimetaks kasvukoha eripärasid eelisteks ega puudusteks.

Puuduseks võib lugeda, et sõnajalgadel pole õisi. Samas, ka kõrrelistel on õied sageli vähemärgatavad ning ei uhkelda värvikirevusega, Mitmed kõrrelised, näiteks jänesesaba, argentiina pamparohi, hiina siidpööris või neegri-hiidhirss on küll õisikute kuju poolest üsna dekoratiivsed. Ka püsikuid kasvatatakse enamasti nende kaunite õite tõttu.

Sõnajalad on lehtdekoratiivsed ja sobivad õitsvatele taimedele rahulikuks fooniks või oma põneva lehekujuga peenra rütmi elavdama. Mitmed neist on talvehaljad (raunjalg, astelsõnajalg) ja koos kõrreliste puhmastega võivad ka talvises aias pakkuda huvitavat vaatepilti. Puuduseks on,  et sõnajalgad tärkavad kevadel hilja, mistõttu tuleks istutusaladesse nende vahele planeerida kevadel õitsevaid püsililli,

Sõnajalgade generatiivne paljundamine eostega on keerukam kui püsikute ja kõrreliste seemnest paljundamine. Mitmeid liike (adiantumid, kiviürdid, naistesõnajalad) saab paljundada jagamise teel. Laanesõnajalg levib risoomivõsundite abil kiiresti ise. 

Sõnajalad on mitmeaastased taimed, neid võib nimetada pikaealisteks. Üks eelis on kindlasti see, et sõnajalad ei vaja ümberistutamist ja sagedast jagamist nagu paljud püsililled ja kõrrelised, mis kaua ühel kohal kasvades hakkavad kiratsema. Ka ei nõua nad väetamist ega ole nõudlikud mulla suhtes. Külmadel lumeta talvedel võivad vajada talvekatet. Kohalikud liigid on külmakindlad. Väiksemat hooldusvajadust võrreldes teiste taimedega tooksin välja eelisena.

Puudus: võrreldes püsililledega on sõnajalgade valik aiapoodides tunduvalt väiksem.

Peenar 8 taimeliigiga.

Kasvukoht: poolvarjuline, tagapool täisvari. Parasniiske kergelt happeline viljakas muld. 

Tegemist on konkreetse kohaga minu aias, kus praegu kasvavad laanesõnajalad ja tulbid. Kevadel on valgust piisavalt, kuid kui puud lehte lähevad, siis mõni tund ennelõunal. Hommikul annab varju valge sireli põõsas, õhtupoolikul õunapuu. Taustaks on  suur siberi kontpuu ´Variegata´. Laane-sõnajalad on liigselt laiutama hakanud, see koht vajaks nagunii korrastamist. Arvestades hämara kohaga ja valgeõieliste/leheliste põõsastega, lisasin mõned valgeõielised püsikud, külma koloriiti toetavad helmikpöörise ja nipponi naistesõnajala lehed, rohelise-valgetriibuline jaapani tarn ning hariliku naistesõnajala punaste leheroodudega sort. Valisin üldiselt vähenõudlikud ja vastupidavad taimed, kõige atraktiivsem ja õrnem on nipponi naistesõnajalg. Kuna sõnajalad ei ole varakevadel dekoratiivsed, kasutasin kevadisi õitsejaid lumikellukest ja sinilille, et peenar ei mõjuks tühjana.

Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris. Kõrgus 1-1,5 m. Istutada 3 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne maist septembrini, kuni 60 cm kõrgused tugevad pruunid fertiilsed lehed püsivad peenral talve läbi.

Harilik naistesõnajalg Athyrium filixfemina ´Lady in Red´. Kõrgus 75 cm, 5 taime ruutmeetrile. Dekoratiivne maist septembrini. Lehtede pearood tumedad, punakad.

Nipponi naistesõnajalg Athyrium niponicum ´Pictum´, syn. ´Metallicum´. Kõrgus 30-50 cm, 9 taime ruutmeetrile, vahekaugus 30 cm. Kõige pilkupüüdvam aiasõnajalg, piisab mõnest taimest. Vajab talvel katmist. Tärkab meie oludes hilja: mais - juunis.

Jaapani tarn Carex morrowii ´Silver Sceptre´. Kõrgus 30-40 cm., vahekaugus istutamisel 40-50 cm. Talvehaljas. Õitseb aprillis-mais.

Arendsi astilbe Astilbe x arendsii ´Diamant´. Kõrgus 50-70 cm. laius 45-60 cm. 4 taime ruutmeetrile. Jagada igal 2.-3. aastal. Õitseb juulis-augustis.

Helmikpööris Heuchera ´Bella Notte´. Kõrgus 25 cm, õisikutega 50 cm, laius 40 cm. 5 taime ruutmeetrile. Lehtdekoratiivne, õitseb juunist augustini. Lehed säilivad kevadeni.

Harilik sinilill Hepatica nobilis. Kõrgus 10 cm, vahekaugus 15-20 cm. Õitseb aprillis-mais. Massistutus.

Harilik lumikelluke Galanthus nivalis ´Flore Pleno´. Kõrgus 10-15 cm, istutamisel sibulate vahekaugus 5-10 cm. Massistutus.

Pildid:
http://www.fossilflowers.org/users/robbin/upload6/Matteuccia_struthiopteris_habit2.jpg
https://mikesgardentop5plants.files.wordpress.com/2011/10/athyriumladyinred-2-285x300.jpg
http://www.bridgewoodgardens.com/cart/images/P/PAINTED%20FERN%202.JPG.jpeg
http://www.zauberstaude.de/shop_cfg/Zauberstaude/Carex_morowii_Silver_Scepter.jpg
https://www.aiasober.ee/products/new/108971.jpg
http://www.cowellsgc.co.uk/p/98-317-thickbox/heuchera-bella-notte-1l.jpg
https://c1.staticflickr.com/1/175/486822041_73f4542f03.jpg
http://www.plantdelights.com/common/images/products/large/Galanthus-nivalis-Flore-Pleno.s-63378.i-2470.y-2014.jpg

Kasutatud materjalid:
Rünk, K. Sõnajalad aias, looduses, toas. "Valgus", 1999
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/jaapani-tarn-silver-sceptre
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/
http://www.cowellsgc.co.uk/p/heuchera/98-heuchera-bella-notte-1l-68529.html