Naeris (Brassica rapa subsp. rapa)
on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast.
Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja lihaka juure, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümar, ümarik või piklik, enamasti kollase, harvem valge koore ja sisuga. On ka pealtpoolt punaka või lillaka, alt valge koorega sorte. Pikapäevataim, lühikese kasvuajaga ( 2-4 kuud).
Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvalised. Õisikuvarred püstised, harunevad. Väiksesd kuld- või sidrunkollased õed harunevas pöörises, vili kõder.
 |
| Naeri juur http://www.botanichka.ru/wp-content/ uploads/2011/01/Turnip3-520x344.jpg |
 |
| Naeri õisik http://www.payer.de/amarakosa7/amara70107.jpg |
Kasvukoht: Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Eelkultuurideks soovitatakse kurki, tomatit, sibulat, kartuleid ja kaunvilju, ei sobi ristõielised: kapsas, redis.
Kasvatamine: Naeris on külmakindel vähenõudlik köögivili. Maa valmistatakse ette sügisel. Kaevamise alla antakse komposti 3-4 kg/ m2. Sõnnikut anda pole soovitav. Naeris kasvab kiiresti ja võib anda suve jooksul 2 saaki. Külvatakse kasvukohale, ei talu ümberistutamist. Võib külvata avamaale aprilli lõpus, kui muld on tahenenud. Soojas mullas tärkab 4-6 päevaga. Talviseks säilitamiseks külvatakse juuli esimesel dekaadil. Külvisügavus 1,5-2 cm, reavahe 15-25 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega. Suured saagid saadakse regulaarse kastmisega. Kuivas puitub ja muutub kibedaks. Ei talu üleväetamist.
Maakirpude tõrjeks katta külv puutuhaga ja pritsida küüslauguleotisega.
Koristatakse alates juurviljade 5 cm läbimõõdust, suvel valikuliselt, sügisel soovitavalt enne öökülmi. Säilitamiseks lõigatakse lehed 2 cm kõrguselt maha, juur jäetakse alles. Hoitakse liivaga täidetud kastides.
Sordid: Naeril on palju sorte, mis erinevad nii juurviljade kuju, värvuse, valmimisaja kui maitseomaduste poolest.
´Petrovskaja´on vana tuntud vene sort, mis heade omaduste tõttu on siiani maailmas kõrgelt hinnatud. Lapergune vili on kollase sileda koorega, kaalub 250 g. Kollane sisu on mahlane ja tihe, pisut terava maitsega. Säilib hästi. Keskvalmiv, kasvuaeg 60-80 päeva.
 |
| ´Petrovskaja´- üks tuntumaid naerisorte http://semenapochta.ru/components/com_virtuemart/ shop_image/product/84a231310b8e4cb742d335c9b0bdeefd.jpg |
 |
| ´Snowball´ http://www.aiamaailm.ee/naeris-ja-kaalikas/488-naeris-snowball.html |
 |
| ´Purple Top Milan´ http://www.aiamaailm.ee/3223-5152-large/naeris-purple-top-milan.jpg |
Jaapani naeris ´Krasno Solnyshko´ F1 on uus varane hübriidsort, valmib 45-60 päevaga. Juurvili lapik-ümar, üleni vaarikapunase koore ja valge sisuga, mahlane ja magus. Kaal 150-300 g.
On ka salatinaereid, näiteks ´Geisha´ja ´Snegurochka´. Need on valge viljalihaga, kuid viljad säilivad halvasti. Tarvitatakse värskelt. Noored lehed sisaldavad kuni 90 mg% C-vitamiini ja 30 mg% karotinoide.
Keemiline koostis: Naeris on suure C-vitamiinisisaldusega, peale selle sisaldab B ja PP vitamiine, kollased sordid ka provitamiin A-d. Mineraalainetest sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis tugevdab luid ja liigeseid, kaaliumi, magneesiumi, naatriumisooli, fosforit, rauda ning nikotiinhapet. Naeris sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad söögiisu. Ei sisalda suures koguses tärklist nagu kartul.
Tarvitamine: Inimene õppis naerist kasvatama juba 4000 aastat tagasi, seega on see üks esimesi köögivilju. Vanas Roomas hinnati teda kõrgelt. Enne kastuli võidukäiku oli naeris meie aladel põhitoiduaine, mis praegu on teenimatult unustusse vajunud ja mida kasvatatakse vähem kui temaga sarnanevat kaalikat. Erilise au sees oli naeris vene köögis ja rahvameditsiinis.
Naeris on toitev, kuid ei lisa kaalu, kiudainete sisalduse tõttu aitab kroonilise kõhukinnisuse korral.
Suure kaltsiumisisalduse tõttu hoiab naeris ära rahhiiti, luu- ja verehaigusi ning mõjub hästi liigeste liikuvusele. Naerimahla juuakse köha ja kurguhädade puhul, naeris aitab kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral. Naeri söömine parandab und ja rahustab südamepekslemist. Naeri keeduleemega on ravitud ka hambavalu ning see mõjub igemeid tugevdavalt. Naeril on antiseptiline ja põletikuvastane toime.
Toiduks on naerist soovitav tarvitada eelkõige värske salatina, küpsetault või aurutatult. Keetmisel läheb 2/3 kaaliumi kaduma. Parima maitsega on noored, 5-6 cm läbimõõduga naerid.
Kasutatud materjalid:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
Karro, H. Ära unusta naerist. Terviseleht, http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
Männik, H. Unustatud naeris taas peenrale. Maaleht, 28. 04. 2012 Digileht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://www.aiamaailm.ee/54-naeris-ja-kaalikas
Posadil ded repku...http://www.botanichka.ru/blog/2011/01/31/turnip/
http://rus-health.info/Repka-vmesto-kartoshki-147.html
Köögiviljad: rõigas, naeris http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=17720
Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)
on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane maitse- ja ravimtaim. Väga vormi- ja sordirohke. Vars on püstine, harunenud, kasvab 15-40 cm, mõnedel sortidel 60 cm kõrguseks. Lehed vastakad, rohelised, lillakasrohelised või lillakaspunased, väikesed kuni suured, terve või hambulise servaga, läikivad; sidruni, nelgi, mündi, aniisi, karamelli vm lõhnaga. Õied roosad, valged või lillad.
 |
| http://ak.rapina.ee/katrinu/maitsetaimede/ kartuli_pildid/testi_pildid/basiilik.jpg |
 |
| ´Opal´ http://plantest.eu/epood/image/cache/data/ Seemned/Basilicum%20OPAL-500x500.jpg |
Kasvutingimused: Vajab kerget, viljakat, vett hästi läbilaskvat mulda ning tuulte eest kaitstud sooja ja valget kasvukohta. Meie kliimas edeneb kõige paremini kasvuhoones. Talvel võib kasvatada toas potis.
Kasvatamine: Vajab ettekasvatamist. Külv märtsi lõpus või aprilli algul sisetingimustes. Reavahe 5-6 cm. On valgusidanev, külvi ei kaeta mullaga. Võib riputada peale õhukese kihi liiva. Temperatuuril 20-25 kraadi ilmuvad tõusmed 5-8 päeva pärast. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võib istutada eraldi pottidesse. Paremaks harunemiseks võib ladva ära näpistada. Istutus avamaale juuni algul, vahekaugus 25 cm. Võib väetada lämmastikväetisega, mis kiirendab lehtede kasvu. Kasvuhoones mõjub hästi kurkide ja paprikate vahel kasvatamine, kuna basiilik kaitseb neid lehetäide ja muude kahjurite eest.
Võrseid korjatakse enne õitsemist. Võib anda 2-3 saaki suve jooksul. Lehti kasutatakse värskelt, kuivatatult või sügavkülmutatult.
 |
| Noored tõusmed http://www.sojapood.ee/wp-content/ uploads/2013/04/basiilik-kasvatamine.jpg |
Sordid: Sordivalik on väga suur.
´Ararat´-lehed sinakasrohelised, aromaatne, kõrgus kuni 60 cm, keskvalmiv 70-75 päeva. Õied violetsed.
´Anisovka´- lehed rohelised, lainelised, kerge aniisilõhnaga, kõrgus kuni 60 cm.
´Jerevansky´- punaste lehtedega, kiirestivalmiv.
´Àromaatne Purpurne´- eriti püsiv lõhn, säilib kuivatatud lehtedel kuni 3 aastat.
´Caramel´- tumerohelised lehed, keskvalmiv 35-45 päeva, lõhn meenutab karamelli.
Keemiline koostis: Vürtsbasiiliku eriline aroom on tingitud keerulise koostisega eetrilikest õlidest, mille sisaldus võib olla kuni 1%. Õlid kogunevad lehtede näärmekarvadesse. Sisaldab ka suhkruid, karotiini, fütontsiide (taimedest erituvad lenduvad ained, mis on mikroobidele kahjulikud), vitamiinidest A, C, B6, PP; 2 korda rohkem askorbiinhapet kui petersell ning palju rauda ja magneesiumi. Ka seemneid kasutatakse toiduks, nendes on valke 23%, süsivesikuid 48% ja rasva 4%.
 |
| Basiiliku seemneid kasutatakse ka toiduks http://www.sojapood.ee/wp-content/uploads/2013/03/basiilik.jpg |
Kasutamine: Vürtsbasiilik on üks populaarsemaid maitse- ja ravimtaimi. Taime kodumaa on Ida-India, Euroopasse levis 16. sajandil. Kasutatakse vürtsika maitseainena kala- või lihatoitude juurde, sobib maitseainesegudesse. Pestokastme põhikomponent.
Taimel on palju raviomadusi. Kuivatatud basiilikulehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede- ja maksaprobleemide puhul. Kurguvalu korral kasutatakse teed kuristamiseks. Soodustab söögiisu, lõõgastab spasme, on rahustava toimega. Kasutatud ka ussnugiliste väljaajamiseks, palaviku alandamiseks. Seemned aitavad soolestikust mürke väljutada ning alandavad vere kolesteroolitaset.
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=19
http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik
Mulle meeldib, et tekstis on välja toodud kõik oluline, mida võiks naerise kohta teada, enne kui asuda teda ise kasvatama. Hea, et on lisatud pildimaterjal, mis annab teavet naerise erinevatest sortidest. Lugedes kirjeldust naerise kasulike mõjude kohta tervisele, tuli endalgi tahtmine seda köögivilja kasvatada:) Lisada oleks võinud ehk teavet naerise säilitamise osas.
ReplyDeleteMaitsetaime kirjeldus oli ülevaatlik. Lisada võiks ehk rohkem infot basiiliku seemnete toiduks kasutamise osas.
A. Soosaar