Turbaaed

Turbaaed ehk rabaaed on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe, mis sai alguse 1920tel aastatel Šotimaal. Tänaseks on turbaaiad populaarsust kogunud ka Eestis, peamiselt tänu rododendronite järjest suuremale valikule. Nii on üha rohkem aiaomanikke hakanud mõtlema kasvõi turbapeenra rajamisele.

Glenwhan Gardens Šotimaal

Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. 

Turbaaeda saab endale luua iga aiapidaja. Kõige lihtsam on selline aed rajada happelise mullaga paika, nagu näiteks Tallinnas Nõmmel või mujal looduslike männimetsade või rabade läheduses. Teistsuguse pinnase puhul tuleb ette võtta spetsiaalne turbapeenra või -aia ehitamine. Lagedale loopealsele pole seda siiski kuigi mõttekas teha.

Turbapeenar mändidega krundil

Asukohaks sobib kõige paremini poolvarjuline koht, mis oleks kaitstud keskpäevase päikese ja tuulte eest. Parim variant oleks rajada turbapeenar mändide alla, sobivad ka tammed. Nende juurestik on sügaval. Tuleb jälgida, et valgust oleks valitud taimede jaoks piisavalt.

 Mihkel Saare rodoaed

Kõige sobivam aeg turbaaia ettevalmistamiseks on sügis. Istutamise võib jätta kevadeks, siis jõuab peenar vajuda ja on piisavalt niiskust kogumud.

Peenar võib olla maase kaevatud või tõstetud. Esimene moodus sobib ainult liivase pinna puhul, sest seal saab vesi kergesti ära voolata ja peenras ei teki liigset niiskust, mida kanarbikuliste juured ei talu. Ka jõhvika kasvatamiseks sobib süvistatud peenar paremini. Raskemate muldade puhul on soovitav rajada tõstetud peenar. Sobimatu on kõrge põhjaveega või üleujutatav koht, seevastu põhjapoolsed kallakud pakuvad huvitavaid kujundusvõimalusi.

Õitsev turbaaed pakub kaunist vaatepilti

Maapind tuleb puhastada pikaealistest umbrohtudest. Peenra alla tuleb laotada peenrakangas. Männimetsa all pole vaja pinnast isoleerida. Kui kasutada kilet, tuleb sellesse teha augud, et liigne vesi saaks ära voolata. Täiteks on kõige parem kasutada rabast lõigatud värskeid turbapätse. Kui kasutada freesturvast, peab see olema neutraliseerimata ja ilma väetisteta ning võimalikult jäme. Sellele on soovitav sisse segada jämedat männikoort, mis hoiab substraadi kohevana. Sobib ka männimetsa-alune kõdu. Kihi paksus peaks olema 20-30 cm, suurekasvuliste rodode puhul kuni pool meetrit. Enne istutamist tuleb freesturvas kihthaaval tugevalt märjaks kasta ja kinni tampida. Rodod eelistavad kohevamat pinnast. Substraati tuleks algul panna kuhjaga, hiljem vajub see servaga tasa. Õhuga kokku puutudes hakkab turvas lagunema ja muutub ajapikku aluseliseks, seetõttu on soovitav üle aasta multšida värske turbakihiga. Pealt võib ala  katta peene männikooremultšiga, sobib ka saepuru.

Turbaaia asjatundja Arnold Hannust näidispeenart rajamas

Turbaala serva võib ääristada turbapätside, raudkivide või puitmaterjaliga. Arnold Hannust väidab videos, et ääriseks sobib ka paekivi, mida teised allikad kasutada ei soovita, kuna see on aluseline. Pätside kasutamisel on vaja need enne paigaldamist vees märjaks leotada, otsad tasaseks lõigata ja tihedalt üksteise vastu laduda. Äärise välimine ülemine serv on soovitav noaga kaldu ära faasida, et see läbi ei kuivaks ja et rajatis jätaks loomulikuma mulje. Pätsiread peab omavahel siduma, näiteks bambustikkudega.  Peenrasse võib paigutada suuremaid kive või kände, et reljeefi mitmekesistada.

Maie Vridolin on Paikusele kujundanud huvitava aia.

Turbaaed, kui see on kord rajatud, nõuab suhteliselt vähe hoolt. Kuival ajal tuleb kasta kord nädalas: ämbritäis vett m2le. Rododendron vajab õitsemisajal rohkem kastmist. Kasta võiks võimalusel õhtuti. Parim on tiigi- või vihmavesi. Peenar ei tohi läbi kuivada.

Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas kevadel. Turbataimedele sobib kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20. Väga hästi sobib spetsiaalne rodo- ja mustikaväetis. Väetada on kõige parem kastmisveega, võttes 10-20 g väetist 10 liitri kohta. Koduaias kasvatatavate metsataimede kultuursordid vajavad saagi kandmiseks enamasti täiendavat väetamist. Väetama peaks korra kuus, suve teises pooles kasutada vähe lämmastikku sisaldavaid sügisväetisi. Jõhvikas on üleväetamise suhtes tundlik.

Valik turbaaeda sobivaid väetisi

Taimedest sobivad turbaaeda lisaks armastatud rododendronitele kõigepealt meie kodumaised hapulembesed taimed: mustikad, sinikad, pohlad, jõhvikad, murakad, leesikad, kanarbik, sookail, küüvits jt.  Need taimed vajavad lahjat pinnast. Peenrale võib ka lisada teisi happelisse, kuid viljakamasse  pinnasesse sobivaid taimi, kellele tuleks istutusauku lisada kõdusõnnikut või komposti: hortensiad, magnooliad, mägi-võlupõõsas, õisküüvits, okaspuude madalakasvulised sordid ja vormid. Erinevat pinnast nõudvaid taimi ei ole soovitav segamini istutada.

Arvestada tuleb ka taimede valgusnõudlikkust: rododendron vajab poolvarju, mustikas, pohl, jõhvikas ja kanarbik seevastu avatud, päikselist kasvukohta. Kevadel vajavad varjutamist igihaljad rodod ja pohlad.

Taimevalik turbaaeda
Püsililled

harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris

maarjasõnajalg Dryopteris filix-mas

harilik sinihelmikas Molinia caerulea

jaapani tarn Carex morrowii

liht-lursslill Simicifuga simplex

väike igihali  Vinca minor

harilik jänesekapsas Oxalis acetosella

varjukivirik Saxifraga umbrosa

Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata

lamav talihali Gaultheria procumbens

Puittaimed

mägimänd Pinus mugo

Ameerika õisküüvits Pieris floribunda `Flaming Star`

katavba rododendron Rhododendron catawbiense

Sieboldi magnoolia Magnolia sieboldii

mägi-võlupõõsas Fothergilla major

                                   

kännasmustikas Vaccinium corymbosum

                                   

vaevakask Betula nana `Golden Treasure`

aedhortensia Hortensia paniculata

harilik jõhvikas Vaccinium oxycoccos

hall eerika Erica cinerea

Fotod
http://www.scotlandsgardens.org/gardens/garden/ddfd8041-06e4-4982-9b96-999b010db6f4
http://st.houzz.com/simgs/56e1d6370f64fb23_4-1582/traditional-landscape.jpg
http://g3.nh.ee/images/pix/728x350/h7ENFPkXWIo/asalead-71712357.jpg
http://roslyny.com/wp-content/uploads/azalea-rododendron-4.jpg
http://tarbija24.postimees.ee/560946/galerii-kuidas-rajada-turbaaeda/746038
https://maieaed.files.wordpress.com/2015/03/maie-aed.jpg?w=625&h=416

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/b0/3a/fe/b03afe36c5ab96b5d01af3349863b429.jpg
http://www.plantpost.co.uk/img/dryopteris-filix-mas-spring.jpg
http://bbgcollection.bellevuewa.gov/Images/Photos/02/02-156-008.jpg
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1391
http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=1347
http://climbers.lsa.umich.edu/wp-content/uploads/2013/07/Vinca-minor-flickr-ODuranDura.jpg
http://herba.folklore.ee/pildid/j%C3%A4neskapsas%202.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7c/Saxifraga_umbrosa_3.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/WaldsteiniaS.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/Gaultheria%20Very%20Berry%20S.jpg

http://www.kolibrikerteszet.hu/files/Kepek/fenyo1/Pinus%20mugo%20Mops.jpg
http://www.johnglover.co.uk/index.cfm/image-detail/?image-name=pi.203%20Pieris%20%27Flaming%20Star%27&imageId=9264
http://www.groen.net/uploadedImages/Rhododendron_Catawbiense_grandiflorum.jpg
http://www.hootowlhollow.com/photos/trees2/magnolia_sieboldii.jpg
http://www.ogrodniczyraj.pl/photos/1280045425_2.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/images/pilt_1708.jpg
http://www.leendersplants.nl/public/data/image/article/1591/776/large/betula-nana-golden-treasure-r-new.jpg
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=314&r=4&page=63&
http://www.kodu-aed.ee/public/files/article/aedtaimedjuuni2012-4.jpg_w222
http://luirig.altervista.org/cpm/albums/bot-ferrando/003-erica-cinerea.jpg

Valitud allikmaterjalid:
1. Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. Rain Ungert, Koduaed http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
2. Turbataimed aia- ja maastikukujunduses. Turbaaia loomine. Toomas Jaadla, Marjasoo talu
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/aiakujundus/
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
3. Turbaaia olemus. Hapulembesed taimed ja rododendronid. Kõneleb Arnold Hannust. Aiasaade 02.06.2012
https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0
4. Turbapeenra rajamine. Räägib Mihkel Saar- Hansaplanti tootmisjuht
https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk
5. Turbaaed varjulisse kohta maakividega. Kõneleb Arnold Hannust. Aia- ja kodusaade, 18.10.2014. https://www.youtube.com/watch?v=gDzbmOvoyuI
Otsisin huvi pärast ka mõned võõrkeelsed videod
6. Turbaaeda sobivaid püsililli. Katrin Uurman, RAK õppematerjal
http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html

Ülevaade loetud materjalidest

Ma ei lugenud enne töö kirjutama hakkamist teiste õpilaste töid, et olla võimalikult puhas leht.

Turbaaia rajamise kohta leidub piisavalt eestikeelset materjali. Vaatasin ka mõningaid välismaa videosid, kuid aeda, eriti nõudlikku aiatüüpi rajades tuleb arvestada kohalike kliimatingimuste ja kogemustega, seepärast ei pea ma õigeks teiste piirkondade juhiseid üle võtta ega levitada. Ka püüdsid paljud neist jätta muljet, et kõik on imelihtne, tuleb vaid võtta turbakott ja taim sinna sisse istutada.

Tekst on kõigis artiklites ja videotes üldjoontes sama, põhilised nõuded ja rajamise etapid nii sõnas kui pildis välja toodud. Laused hakkasid varsti korduma, kuid leidus ka mõningaid isikupäraseid tähelepanekuid. Küll peab ütlema, et esimese otsinguga ei andnud olulisemad tekstid ennast kätte ja nendeni jõudsin alles nimesid teades või kusagilt piltide kaudu. Nii leidsin ka Rain Ungerti töö, mille panin loetelus esimeseks, kuna see hõlmas kenasti meie teema mõlemad pooled. Oli küll pisut viimistlemata teksti ja kujundusega, kuid ülevaatlikkuse mõttes päris hea. 

Teema uurimise käigus sain teada, et Eestis on suurepäraseid turbaaedu ja kirglikke aednikke, keda just köidavad kas rodod  (Arnold Hannust, Mihkel Saar) või siis marjakultuuride kasvatamine (Toomas Jaadla), mis ongi antud aialiigi kaks peamist põhisuunda. Turbapeenraid võib kohata ka Räpina mõisapargis, seetõttu väga suuri üllatusi ma töö käigus ei kogenud. Taimi valides leidsin internetist küll huvitavaid liike (nt õisküüvits), mida tahaks tegelikkuses näha.

Enda aeda pole mul kavas turbapeenart rajada, sest Kesk-Eesti viljakas aiamuld sobib paljudele muudelegi taimedele suurepäraselt.

Turbaaia harjutus RAK kasvuhoones nov 2015

Konteinerhaljastus

31. mail 2015 osalesin Võhma VI Lillepäevade raames toimunud konteineraia töötoas, mida juhendasid Katrin Uurman ja Reelika Marrandi (kes on ühtlasi minu ettevõttepraktika juhendaja). Alljärgnev on sõnalis-pildiline ülevaade töö käigust.

Istutusanum - betoonkonteiner sisemiste mõõtudega 40x140x20, maht seega 0,112 m3 (neid oli 6).

Nõu täideti 1/3 ulatuses jämeda killustikuga. Ühte anumasse läks 0,037 m3, kokku siis 0,224 m3 killustikku. Kui 1 m3 killustikku kaalub keskmiselt 1,5t, siis kulus kokku umbes 336 kg.

Ülejäänud konteineri maht täideti liiva ja neutraliseeritud turba seguga vahekorras 1:1. Segamine toimus kärus. 6 konteineri peale kulus 300-liitrine kott Kekkilä turvast.

Taimmaterjali olid toonud Võhma linnaelanikud, puittaimed osteti samas toimunud taimelaadalt. Valiti vähese hooldusvajadusega taimed, mis suudavad kasvada kuivemas liivaseguses pinnases: mägisibulad, kukeharjad, kõrrelised, madalakasvulised okaspuusordid. Taimede vahele olid kavandatud suuremad kivid. Kasutati ka põnevaid juurikaid.

Enne istutamist paigaldati kivid ja sobitati taimed kõigepealt koos pottidega kohale, et leida parim paigutus.

Lõpptulemusena valmisid huviliste abiga põnevad konteineraiad, mis sobitatakse paarikaupa Võhma avalikku ruumi kaunistama. Kuna kõik kasutatud taimed on püsikud, peaks mitme aasta jooksul olema võimlik jälgida aedade arenemist ja muutumist.

Taimevalik ühe konteineri jaoks:
jaapani enelas Spiraea japonica `Magic Carpet` 2 tk
päideroog Phalaris arundinacea `Picta` 1 tk
lamedaleheline ogaputk Eryngium planum `Jade Frost` 1 tk
roomav akakapsas Ajuga reptans `Black Scallop` 7 tk
arendsi kivirik Saxifraga arendsii `Blütenteppich` 7 tk
valge kukehari Sedum album `Coral Carpet` 7 tk

Fotod: Hedi Jürgen ja  Elise Aed https://www.facebook.com/media/set/?set=a.885925691450739.1073741840.181563431886972&type=3

Näiteid konteineraedadest avalikus ruumis (minu fotod)

Piusa raudteejaam, aug 2014

                                                       Reykjavik, sügisene istutus 2015

                                                        Paide, Pärnu tänav sügis 2015

                                                        Paide, Konsumi ees, sügis 2015

Põõsaste lõikamine

Valisin tabelisse oma aias kasvavad heki- ja ilupõõsad.

Miks üldse lõigata? Lõikamine hoiab taime vormis, soodustab õitsemist, sortidel aitab esile tuua võrsete ja lehtede erksat värvi. Lõikamata põõsastik metsistub mõne aastaga ebamääraseks padrikuks.
Eristada võib hoolduslõikust, mis hõlmab ka  tagasilõikust e kärpimist (võrsel lõigatakse ära kolmandik kuni pool) ning noorenduslõikust.
Lõikamise järgi võib põõsad jagada 3 gruppi.
I gruppi kuuluvad liigid ei vaja regulaarset lõikust. Hoolduslõikust tehaks paari-kolme aasta tagant: lõigatakse välja kuivanud,  vigastatud või võrasse sisse kasvavad oksad, vanu põõsaid tuleb ka harvendada.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
tömbilehine viirpuu	Crataegus laevigata	juuni	hoolduslõikus kevadel	Soolotaim, ei vaja kujunduslõikust, lõikamine põhjustab pikkade vesivõsude kasvamist
thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	juuni	juuni	Soodustamaks uute võrseste teket võib oksi lõigata tagasi viiendiku võrra kuni tugeva pungani
harilik sirel	Syringa vulgaris	juuni	jaanipäeva paiku märts	Kärpida noorte põõsaste kujunduslõikuseks võrseotsi kolmandiku võrra, muudab põõsa kuju kompaktsemaks Lõigata ära vanad õisikud, juurevõsud, vajadusel vanu oksi võrast välja lõigata
üheemakaline viirpuu	Crataegus monogyna	mai-juuni	juuni september	Hekki pügada vormilõikuseks Korrigeerida heki kuju sügiseks ja talveks, vähendab õitsemist
must aroonia	Aronia melanocarpa	mai-juuni	Kevadest sügiseni Pärast õitsemist juunis	Lõigata ära liigsed juurevõrsed Võib kasvu piiramiseks tagasi lõigata umbes poole meetri kõrgusele, jättes harunemiskohast ülespoole veidi oksa alles

II gruppi kuuluvad liigid õitsevad kesksuvel või suve teisel poolel sama aasta võrsetel. Lõigata varakevadel.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
näärelehine kibuvits	Rosa pimpinellifolia	juuni	varakevad	Õitsemise soodustamiseks lõigata iga paari aasta tagant võrast maapinnani välja kolmandik võrseid
puishortensia	Hydrangea arborescens	juuli-august	märts-aprill	Variant 1 lõigata tagasi 2-3 pungapaarile, õitsemine jääb hilisemaks Variant 2 lõigata võrast välja kõik eelmisel aastal õitsenud võrsed, õitseb varem, kuid väiksemate õitega
põõsasmaran	Potentilla fruticosa	juuni-september	märts-aprill	Vajadusel harvendatakse
siberi kontpuu	Cornus alba	juuni	kevadel pärast külmi	Tugevaks tagasilõikuseks jätta maapinnale 10 cm kõrgused tüükad
jaapani enelas	Spiraea japonica	juuni-august	märts-aprill	Võib lõigata tugevalt tagasi, jättes 10 cm maapinnast, tekkinud noori võrseid võib omakorda harvendada

III gruppi kuuluvad liigid õitsevad suve esimesel poolel möödunud aasta võrsetel. Tagasi lõigata vahetult pärast õitsemist.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Kuidas lõigata
harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni	juuni lõpus juunis-juulis	Pärast õitsemist lõigata ära õisikud koos võrrsetippudega. Lõigata noortel maapinnalt algavatel võrsetel kolmandik tagasi. Sorti ´Aurea´lõigata igal kevadel, et lehtede kollane värv oleks erksam. 3 aasta jooksul teha täielik noorenduslõikus, lõigates 1. aastal põõda seest kolmandik oksi 30-40 cm kõrguselt, võimalusel väljapoole kasvava punga pealt, kahel järgmisel aastal võrdses mahus ülejäänud oksad
kaunis veigela	Veigela florida	juuni	juunis-juulis märts-aprill	Lõigata ära õitsenud oksad, teisi vajadusel kärpida Noorenduslõikus teha 3 aasta jooksul nagu jasmiinil
tuhkur enelas	Spiraea x cinerea	mai	juuni	Lõigata välja õitsenud oksad, ei kärbita

Kasutatud allikad:
Annist, J. Laisa aedniku aed. AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Briti Kuninglik Aiandusselts Praktiline aiapidaja käsiraamat. Maalehe Raamat 2005
Palusalu, R. Taluaia taimed. AS Ajakirjade Kirjastus 2011
http://www.bakker.ee/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/
Lehtpuud ja põõsad http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=59
Ilupõõsaste lõikamine http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21

Aiatööriistad

Iga töö õnnestub paremini, kui on olemas sobiv ja korras tööriist.
Lillepeenarde rajamiseks ja hooldamiseks on vaja:

Töökindad
Parimad on tekstiilist, kummikattega kindad. Külmemal ajal võib sisse panna veel õhukesed tekstiilkindad. Nii ei kulu ka sõrmeotsad liiga ruttu läbi. Kinnaste valik on lai, kasutamine sõltub aastaajast ja töö iseloomust.

Märkimise vaiad, märkenöör
Kui alustada peenra rajamist sinna, kus enne on olnud midagi muud, tuleb koht kõigepealt õigesti maha märkida. Nööri võib kasutada ka abivahendina peenra serva sirgekslõikamisel või ridadena istutusel. Punane märkenöör on hästi nähtav, vastupidav ja kergesti kinni/lahtisõlmitav. Vabakujuliste peenarde puhul võib kasutada aiavoolikut vms.

Labidas
Pinna sügavaks ettevalmistamiseks sügisel, mätaste eemaldamiseks, suuremate taimede istutusaukude kaevamiseks, tugeva juurestikuga püsilillede puhmaste jagamiseks, väiksema mahuga tööde puhul kühveldamiseks. Labida puhul on tähtis kergus, mugav ja sobiva pikkusega vars. Seni kasutatutest pean parimaks Fiskarsi kerget labidat.

Fiskars Garden Light
kumer labidas

Kaevamishark
Vajalik mulla ettevalmistamisel, umbrohujuurte eemaldamisel, taimede väljakaevamisel eelkõige sügisel ja kevadel. Fiskarsi kerge hark on väga käepärane ja mugav.

Fiskars Garden Light
 kerge kaevamishark

Mullafrees
Suuremate pindade puhul hea abivahend mulla peenestamisel ja kobestamisel. Vahetatava tööseadmega mudelitel on võimalik kasutada ka teisi tarvikuid, näiteks samblareha, muru õhustaja, servalõikaja, umbrohujuurija. Nii on ühest tööriistast kasu mitmekordne.

Lisaseadmetega mullafrees
Husqvarna T300RH Combi
Väga kerge mudel

Käsikäru
Aias, kus tuleb transportida mitte ainult taimejäänuseid ja muud kerget materjali, vaid ka kive, liiva jms, on otstarbekam valida metallist kastiga käru. Kaherattalist käru on kergem vedada ja see ei lähe nii kergesti ümber, kuid kitsaste liikumisteede puhul on mugavam üherattaline käru. Kasulik on vaadata, kas kasti serv on tugevdatud.

Aiakäru Universaal 100l

Ämber
Universaalne vahend  kastmisvee toomiseks, väetiselahuse segamiseks, mahtude mõõtmiseks, taimejäänuste kogumiseks rohimisel. Kergete materjalide jaoks on hea suuremahuline ämber, vee jaoks 10-liitrine. Ämbreid peaks olema mitu. Plastmass on meeldivam kui plekk - ei kolise ega lähe mõlki.

Ehitusämber 20l

Raudreha
Vajalik peenra pinna tasandamisel enne istutustöid, liiva ja muu raskema materjali laialiajamisel. Kuna meie majapidamises on veel alles vana raudreha ja seda tööriista ei lähe kuigi sageli vaja, siis pole hakanud uut ostma ning kogemused tänapäevaste rehade osas puuduvad.

Fiskarsi alumiiniumreha

Murureha 
Neid on nii plastikust kui metallist. Mõlemad on head ja kerged. Sobivad lehtede ja taimejäänuste riisumiseks peenardelt ja murult. Metallist piidega reha on eriti hea murust sambla eemaldamiseks. Plastmassrehaga saab eemaldada kevadel prahti püsikupeenrast, ei vigasta taimi.

Kastekann
Eriti vajalik istutustöödel, kui taimed peavad saama korraga suurema koguse vett. Kui arvestada, et kasulikum on kasta harvem, aga põhjalikult, on kastekann parem valik kui voolik. Vahendi valik sõltub ka töömahust. Seesugune kastekann on mul hästi vastu pidanud vähemalt 7 aastat.

Kann, millel on hoidik sõela tarbeks

Kastmisvoolik ja pihusti
Kergendavad olulisel määral aedniku tööd. Hea, kui kastmisvesi ei tuleks otse kaevust, vaid oleks mõnes mahutis eelsoojenenud.

Claber Ergo-Garden Smart Pistol

Voolik 50m

Käpp-kobesti
Vajalik mullapinna kobestamisel ja umbrohtude tõusmete hävitamisel.  Kui seda teha piisavalt sageli, jääb rohimise vajadus palju väiksemaks. Oluline tööriist eelkõige kevadisel püsilillepeenarde hooldusel. Otstarbekas on pika varrega kobesti, et töötegija ei peaks pidevalt kummargil olema või kükitama. Tihedamas peenras võib suvistel hooldustöödel tarvis minna ka käsikobestit. Minule sobis selline, mille ühel pool on piid ja teisel pool tera.

Vars Gardena Combi

Gardena Combi käsikobesti

Fiskars Quick Fit kobesti

Fiskarsi kõblas-kobesti

Servalõikaja
Poolkuukujuline tööriist peenraservade korrashoiuks kevadest sügiseni. Hoolas aednik lõikab servi aprillist septembrini 1 kord kuus, siis püsivad need korrektsed. Sobib ka lameda teraga labidas.

Fiskars Quick Fit servalõikaja

Istutuskühvel
Vajalik vahend väiksemate taimede istutamisel ja väljakaevamisel.

Gardena isututskühvel

Oksakäärid ja universaalsed aiakäärid
Vajalikud kevadest sügiseni: kuivanud varte  ja äraõitsenud õite lõikamisel, istutamise juures juurte ja lehtede kärpimisel, võsundite lõikamisel. Tugevamatega saab lõigata ka peenemaid oksi. Kääride kvaliteet on oluline: kehvad käärid kiiluvad kinni, võtavad vahele, kulutavad aega ja rikuvad tuju. Kuna paljud kasutajad kiidavad Fiskarsi kääre, plaanin need ka endale osta.

Oksakäärid Fiskars Smartfit

Universaalsed aiakäärid Fiskars

Oksakäärid Fiskars Pro

Umbrohunapsik
Päris hea vahend võilillede väljatõmbamiseks. Siiski väsis Fiskarsi tööriist võitluses naaberkrundilt massiliselt levivate võililledega  2 aastaga.

Aianuga
Vajalik võrsete, puitunid varte lõikamiseks; väljakaevatud juurikate-sibulate korrastamisel enne talvist hoiustamist.

Lillesibulate istutuskorvid
Hõlbustavad sibulate ülesvõtmist, sortide lahushoidmist, kaitsevad sibulaid mullas näriliste eest. Kasulik on asukoht märgistada, et kaevamisel korve mitte vigastada.

Lilletoed
Väldivad taimede lamandumist, parandavad peenra väljanägemist. Sobilik on paigaldada, kui taimed on kasvanud 1/3 oma kõrgusest. Toed peaksid jääma hiljem vähemärgatavaks. Ise olen kasutanud puust vaiasid ja rohelist sidumisnööri, sest metallist tugesid kuluks suures aias väga palju. Looduslikust materjalist punutud toed oleksid kindlasti ilusamad.

Puidust võred ronitaimedele

Metallist toed

Katteloor
Vajalik varaste külvide ja istutuste kaitsmiseks külma eest, aitab veidi ka niiskust säilitada. Loor tuleks paigaldada raamile, et see ei puutuks vastu taimi.

Pildid pärinevad:
http://www.hortes.ee/est/aiatarvikud-aiatooriistad  
http://www.bauhof.ee/aed.html
http://hansaplant.ee/?op=body&id=637
http://www.aiakaubad.ee/tooriistad.html
http://ecx.images-amazon.com/images/I/51RHCDeNEjL._SL1141_.jpg