Suvelillede paljundamine seemnetega.

Suvelillede seemneid.                        Foto: Liisa Eesmaa

Seemneid külvates loodab iga aiapidaja taimi suvel hea tervise juures ja külluslikult õitsemas näha. Et see õnnestuks, tuleb teada mõningaid põhitõdesid.

Generatiivne paljundamine ehk taimede seemnest kasvatamine on kõige odavam paljundusmeetod. Suvelillede puhul on see ka kõige otstarbekam, sest

• kasvuperioodi lõpuks jõuavad seemned valmida ja on idanemisvõimelised
• saab korraga palju taimi
• seemneid on hõlpus koguda oma aiast või saada tuttavatelt aiapidajatelt
• seemnevalik müügikohtades on veel rikkalikum kui taimevalik
• seemnest külvatud taimed kohanevad hästi kasvukohal ja hakkavad varem õitsema
• puhma jagamine kevadel on võimatu, kuna taimed on väikesed ja õrnad ning pole midagi jagada
• puhma jagamine peale õitsemist on mõttetu, kuna taime kõige dekoratiivsem faas on möödas

Vegetatiivselt, täpsemalt rohtsete pistikutega, võib paljundada

• väheseid suvelilli: kirinõgest, lõvilõuga, petuuniat; 
• suveks õue viidavaid toalilli: fuksiat, balsamiini, pelargooni;
• külmaõrnu püsililli: daaliat.

Külvikoha valikul tuleb teada, kui kaua kulub taimel külvist õitsemiseni.

Avamaale kasvukohale võib külvata taimi, mis alustavad õitsemist 8.-9. nädalal pärast külvi. Siia kuuluvad vastupidavad ja vähenõudlikud suvelilled: saialill, rukkilill, kosmos, päevalill, mungalill, õisuba, magun, kaunis kipslill. Mitmed neist annavad isekülvi, siis on vajalik vaid taimede  õigeaegne harvendamine. Väljaharvendatud taimi saab omakorda mujale istutada, välja arvatud magunad, mis ei talu ümberistutamist. Külmakindlaid suvelilli võib külvata ka sügisel, et nad kevadel varakult õitsema hakkaks.

Pinnas peab olema hästi ettevalmistatud: umbrohupuhas, toitainetega rikastatud, kobestatud ja tasandatud. Hea on lasta mullal paar nädalat vajuda. Külvata saab, kui suuremad öökülmad on möödas ja mulla temperatuur on vähemalt pluss10 kraadi. Külvilapid võib eraldada liivajoontega, seemned külvata hajusalt või ridadena. Ridade vahekaugus oleneb taime kasvusuurusest. Seemned katta mullaga ja hoida pind parajalt niiske. Külmakaitseks ja kiiremaks idanemiseks võib panna peale katteloori. Piisava kasvuruumi tagamiseks tuleb taimi harvendada, seda võib teha kahes etapis.

harilik kosmos - Cosmos bipinnatus 

 https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCSXR527-dqH9Iyo1j9SyfDFvcu4JpThlMSTXydy401eiCUdOGrPplzYCN-F9OuzOT5objoR_Mtxb4EPGxZHHwWlpf7G2ob5bVd4YCoHXJmT_NHI99OX3EOj4OkFCJJ2YFCVHimaMuoeVq/s1600/IMG_2335.JPG

Taimede ettekasvatamist vajavad liigid, millel kulub külvist õitsemiseni 10 - 14 nädalat.Väikeste koguste puhul saab seda teha tubastes tingimustes, kuid tuleb tagada sobiv niiskus-, soojus- ja valgusrežiim. Liiga soojas või vähese valgusega kohas venivad taimed välja ja jäävad nõrgaks. Varakevadiste  külvide puhul, kui päevavalgust on veel vähe, peab kasutama lisavalgustust. Paremad tingimused ettekasvatamiseks on kasvuhoones. Pika kasvuperioodiga taimede seemned külvatakse veebruar I...märts III, näiteks alatiõitsev begoonia, sinilobeelia, hübriidpetuunia, aed-raudürt, sultan-lemmalts. Lühema kasvuperioodiga liikide seemned külvatakse aga aprill I...mai II, näiteks peiulille liigid, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits. 
Sõltuvalt seemnete suurusest valitakse külvamiseks kas külvikast, külvikarp (juhul, kui seemned on pisikesed ja neid on palju), kasett, pott või turbatablett (kui seemned on nii suured, et neid saab panna maha ühekaupa). Kassette ja potte on nii plastikust kui ka turbast.

                                    http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/kulvitarbed

Anumad täidetakse kasvuturbaga, mis tihendatakse ja tasandatakse. Väikeste seemnete puhul peab substraat olema sõelutud. Seemned külvatakse ja kaetakse seejärel substraadi või pestud liivaga. Kattekihi paksuseks on kolmekordne seemnete suurus.Väga peened seemned võib külvamise hõlbustamiseks segada liivaga. Valgusidanejaid seemneid ei tohi katta, need tuleb vajutada tihedalt turbapinna vastu. Kassetti ja potti külvatakse seemned ühekaupa, ette võib puupulgaga teha sobiva sügavusega augu. Pottidesse võib külvata lillherne, õisoa, ilukõrvitsa, riitsinuse, suure mungalille, hariliku päevalille, saialille jt suureseemneliste liikide seemneid.
Turbatablette tuleb enne kasutamist niisutada. Neisse külvatud seemneid pole vaja katta.
Külve piserdatakse eelsoojendatud veega, sobiv temperatuur on +18. Idanevad seemned ei talu läbikuivamist. Külvid kaetakse klaasi või kilega ja asetatakse sooja kohta ( +18...+25).Vajalik on kate päeva jooksul mõneks ajaks avada, et ei tekiks liigselt kondensvett. Tõusmete ilmumisel tuleb kate lõplikult ära võtta.
Külvikastis ja -karbis tärganud taimi tuleb idulehtede faasis pikeerida, see tähendab ümber istutada koos juureotsa äranäpistamisega. Pikeerimine tugevdab taimede juurekava ja parandab nende valgustingimusi. Pikeeritud taimi tuleb piserdada eelsoojendatud veega. Pärast taimede juurdumist tõsta kastid jahedamasse kasvukohta.
3-4 nädalat pärast pikeerimist, kui taimede lehed puutuvad üksteisega kokku, on vaja istutada taimed eraldi pottidesse. Poti suurus oleneb taime juurestikust, tavaliselt valitakse 8x8 või 10x10 potid. Jälgida, et muld oleks kogu aeg parajalt niiske, kasta. Päiksepaisteliste ilmadega on vaja noori taimi varjutada, selleks kasutatakse varjutuskangast.

Taimed tuleks välja istutada niipea, kui öökülmaoht on möödunud. Et üleminek kaitstud tingimustest loodusesse ei oleks väga äkiline, on soovitav ettekasvatatud taimi vähehaaval õuetingimustega harjutada (karastada). Selleks sobib näiteks külmlava, mida võib soojade ilmadega hoida päeval poolavatuna, ööseks ja külmaohu korral aga sulgeda ja vajadusel katta.
Kui ilmad on piisavalt soojad, istutada taimed kasvukohta.

Mehhiko päsmaslill- Ageratum houstonianum

                   http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/41-Zgh3Fwl8/file42843309_f8d036c2.jpg

Kasutatud materjalid:
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/rohtsed_pistikud.
Briti Kuninglik Aiandusselts "Praktiline aiapidaja käsiraamat", Maaleht, 2005