Väetised.

Asudes koostama väetiste uurimust,

tutvusin kõigepealt õpetaja Katrin Uurmani õppematerjaliga

• http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf, 

ja tublide kursusekaaslaste poolt tehtuga, näiteks

• http://hellepal.blogspot.com/2015/01/multside-vaetiste-geosunteetide.html?showComment=1422694471869#c6421567999769635667 
• http://maretsoer.blogspot.com/
• http://kristinakoolis.blogspot.com/
• http://liisaaias.blogspot.com/

Leidin veel Luua Metsanduskooli põhjaliku materjali, kus lisaks tuuakse välja erinevate kultuuride väetamise eripärad

• www.luua.edu.ee/pildid/Vaetamine.doc

Jõudsin järeldusele, et põhjalikumalt, ülevaatlikumalt ja paremini ei ole enam võimalik ega mõttekas seda tööd teha. Peale selle olen lubiväetisi ning suurt osa orgaanilistest väetistest käsitlenud oma töös mullaparandajatest 

• https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/hedi_jurgen_aianduskool_ee/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc={9CC50CDF-B20F-456B-9D64-1972EE809A88}&file=Mullaparandajad.docx&action=default

Seetõttu püüan nüüd kogu väetiste kohta käiva materjali esitada võimalikult ülevaatlikul ja selget arusaamist võimaldaval kujul.

Väetis on aine, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste parandamiseks.

Otsesed väetised varustavad taimi mulla kaudu taimetoiteelementidega (tte).

• Siia kuuluvad makroväetised: N (lämmastik), P (fosfor), K (kaalium) väetised ja mikroväetised: B (boor), Zn (tsink), Cu (vask) jms
• Lämmastik on vajalik taime lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline osa: huumus ja orgaanilised jäätmed. Sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem liivmuldades.
• Fosfor on vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks. Suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust. Kolmandik fosforit on mullas orgaaniliste ühenditena, ülejäänu mineraalsete fosfaatidena, mis on taimede poolt mitteomastatavad. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike.
• Kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. Kaaliumi on rohkem savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. (Leetuma - lahustunud mineraalühenditest vaesuma ja hapestuma.) Kõige vaesemad K poolest on turvasmullad.Vaid 1% kaaliumist on mullas taimedele omastataval kujul.
• teisejärgulised makroelemendid: kaltsium on vajalik juurte kasvuks, väävel mõjutab saagi kvaliteeti ning maitset, magneesium osaleb klorofülli moodustamisel.
• Mikroväetistest kasutatakse kõige sagedamini boor- ja vaskväetisi, eesmärk saagi suurendamine või selle kvaliteedi parandamine. Boor mõjutab taime õitsemist ja seemnete moodustumist, vask osaleb taimede assimilatsioonis (biokeemilised protsessid, milles lihtsamatest ainetest tekivad keerukamad).

Olenevalt väetiste mõjust taimede kasvule kasutatakse neid erinevalt.

• Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel külvi eel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel väetamisel, normi puhul üle 100 kg/ha vastavalt 2/3 ja 1/3 kogusest. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: 
• nitraatväetised - hästi lahustuvad, kiire toimega, kuid kiiresti leostuvad, peamiselt kasvuaegseks väetamiseks
• ammooniumväetised - kergesti omastatavad pikema aja vältel, väljauhtumine väiksem, seotakse mulla neelavas kompleksis
• ammooniumnitraatväetised - enimkasutatav ammooniumsalpeeter
• amiidväetised - enamlevinud on karbamiid. See on kontsentreeritud (N 46%) vees lahustuv, sobib hästi kastmis- ja pritsimislahuseks.Viljapuid ja -põõsaid väetada kuni õitsemiseni lehtede kaudu 1-2% lahusega. Pritsimine hävitab kahjureid ja haigustekitajaid. Granuleerituna kasutada koos P ja Kväetistega. 
• Fosforväetisi antakse kas põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Kadu mullast väljauhtumise teel tühine, võib kasutada perioodiliselt varuväetisena. Suvine lisaväetamine fosforväetiste lahustega soodustab õitsemist ning on rikkaliku saagi aluseks.
• vees lahustuvad kergesti omastatavad fosforväetised - superfosfaat (kõige enam levinud) ja topeltsuperfosfaat. Kõige tundlikumad fosfori puuduse suhtes on kartulid, mais, tomatid, õunapuud ja must sõstar.
• raskesti omastatavad fosforiidijahu ja kondijahu, neid enam ei kasutata
• Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla, millega kaob nendes sisalduva kloori kahjulik mõju. Kloori suhtes on tundlikud kartul, hernes, ristik, paljud köögiviljad ja ilutaimed. Raskema lõimisega muldadel on võimalik kasutada varuväetisena, kergematel muldadel võib toimuda väljauhtumine. Sisaldavad lisandeid: magneesium vajalik eriti liivmuldadel, väävel vajalik rist- ja liblikõielistele, naatrium vajalik peedile, porgandile ja ristõielistele, kloor kasulik peetidele
• kloriidsed - kaaliumkloriid on kõige levinum kaaliumväetis, kõigile taimedele siiski ei sobi. Mitte kasutada rooside puhul.
• sulfaatsed - kaaliumsulfaat sobib kloori suhtes tundlikele kultuuridele (kartul, sibul, uba, maasikas, vaarikas, ploom, kirss). Kaevatakse sügisel mulda. Ploomi- ja kirsipuid võib lahusega pritsida.
• puutuhk sisaldab 5...10% kaaliumi, sobib kasutada happelistel muldadel
• Mikroväetistest antakse mulda madala kontsentratsiooniga väetisi ja mikroelementidega rikastatud kompleksväetisi, soovitav paiklikult. Külvist piserdatakse kontsentreeritud mikroväetiste (vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat) lahustega. Külvist puudertatakse tolmjate väetistega. Taimi pritsitakse  noores eas nõrga lahusega.

Tte sisalduse alusel jagunevad väetised:

• ühekülgsed ehk lihtväetised sisaldavad vaid ühte makro- või mikroelementi
• kompleksväetised sisaldavad vähemalt kahte makro- või mikroelementi. Tähistused tulenevad NPK protsentuaalsest sisaldusest just sellises järjekorras. Kui mõni selement puudub, kirjutatakse sellele kohale 0. Jagunevad omakorda kombineeritud - graanulisse kuulub mitu tte, näit Cropcare NK, Sammalpois 10:0:0 (sisaldab veel väävlit ja rauda), Krista MAG (vähese kloorisisaldusega lämmastikväetis, mis sisaldab magneesiumi). ja väetissegud ehk blendid, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel ning on tunduvalt odavamad
• täisväetis on kompleksväetis, mis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi N P, K ja /või mikroelementi, näit Ferticare, kõrge kaaliumisisaldusega Folicare, Osmocote üldväetis  jt. 
• Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine otstarbekam, sest need sisaldavad vähem ballastainet ja on efektiivsemad. Igas graanulis on tte kindlas taimedele sobivas vahekorras. Eestis on laialdaselt kasutusel AS Baltic Agro kompleksväetised, saadaval ka Kekkilä, Schulzi, Substrali, Pokoni, Floramix tooted. Mehaaniliselt segatud väetisi pakub OÜ Holding Invest
• Paljud kompleksväetised arvestavad kindla kultuuri vajadusi (muru, roosid, rodod, tomatid jne) või kasutusaega (kevad- , sügisväetis). Valik on tohutu.

Kõik eelpoolnimetatud väetised on mineraalväetised, välja arvatud karbamiid (leidub looduslikult lindude väljaheites ja loomade uriinis) ning puutuhk.

Väetised võivad olla vedelikud või tahked, mis omakorda jagunevad

• kristallilised (suhkru- või soolataolised, ammooniumsulfaat)
• pulbrilised (klinkritolm, ei ole mineraalväetis vaid lubiväetis)
• granuleeritud (nt Cropcare)
• väetisepulgad (kuni 5 cm pikkused)
• väetisetabletid (graanulitest kokku surutud, püramiidjad, u 1 cm, nt Osmocote)

Kaudsed väetised muudavad kasvukeskkonna taimedele soodsamaks.

Nad hõlbustavad taimetoiteelementide omastamist, olles seejuures  tihti ka toiteelementide allikaks.

• Siia kuuluvad lubi-, bakter- ja paljud orgaanilised väetised.
• Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Mõju mullale: neutraliseerivad mulla happesust, parandavad struktuuri, õhu-, toite- ja veerežiimi, aktiviseerivad kasulike mikroorganismide elutegevust, parandavad füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Mõju taimedele: taimed sellest toitaineid ei saa, kuid mullaviljakuse tõusuga suureneb ka taimede saagikus.
• Pika järelmõjuga, lupjamist korrata 5...7 aasta pärast. Kasutatakse enamasti sügisel, vähemalt 2...4 nädalat enne seemnete külvamist või taimede istutamist.
• Lubiväetistena kasutatakse: tolmpõlevkivituhk (põlevkivi põletamisjääk), klinkritolm, killustikutööstuse saadused paekivi-ja dolomiidijahu. Viimane sisaldab ka 12% Mg.
• Bakterväetised on mügar- asoto- ja fosforbakteriin. Mügarbakterid püüavad õhust lämmastikku, on sümbioosis liblikõielistega. Igal liblikõielisel on liigiomane mügarbakter. Asotobakterid elavad mullas vabalt, seovad õhust lämmastikku, eraldavad mulda taimekasvu stimuleerivaid aineid ja antibiootikume. Fosforbakteidr lagundavad mullas orgaanilisi fosforühendeid. Mõju: bakterväetiste andmisel suureneb saak, kiireneb taime algareng, suureneb mitmeaastaste taimede talvekindlus. Preparaat segatakse seemnega enne külvi. Nitragiin- bakterväetis lutsernile, Rizotorfiin ristikule ja vikile. Trifoperliin ristikule. Turustab Older Grupp.

Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained. Taimetoiteelemendid sisalduvad neis ühenditena. Mineraliseerumisel tte vabanevad ja muutuvad taimedele omastatavaks. Peamised kasutuseesmärgid on mulla huumusvarude suurendamine, mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ja mulla rikastamine tte-ga. Esimesel aastal pärast orgaaniliste väetiste kasutamist pole vaja taimi täiendavalt väetada. On ka väiksem üleväetamise oht, sest toitained vabanevad aegamööda.

Parandavad mulla struktuuri ja soojusrežiimi, suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus, mis intensiivistab taimede fotosünteesi. Enamlevinud ning tõhusa toimega orgaanilised väetised on 

• sõnnik - parim andmise viis on sügiskünni alla; taliteraviljadele ja sügisestele istutustele juulis. Mõju pikaajaline. Korrata 4...5 aasta möödudes. Ilutaimed reageerivad toorele sõnnikule halvasti. 
• turvas
• kompost
• põhk - erinevalt sõnnikust ja kompostist toimuvad põhuga väetamisel lagunemisprotsessid mullas. Põhk on väga süsinikurikas. Põhku lagundavad mikroorganismid kulutavad mullast lämmastikku. Täiendavalt tuleb anda lämmastikväetisi, vedelsõnnikut või virtsa.
• Haljasväetisi kasutatakse mullastruktuuri ja huumusseisundi parandamiseks. Väheneb savimuldade sidusus, suureneb veeläbilaskvus. Mahepõllunduses sobiv viis mulla rikastamiseks lämmastikuga. Haljasväetistena  kasvatatakse liblikõielisi kultuure (valge mesikas, ristik, hulgalejine lupiin, lutsernid). Biomass küntakse mulda.
• Olenevalt kättesaadavisest kasutatakse veel adru (sisaldab palju vajalikke mikroelemente), järvemuda, kalajahu (valmistatakse inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jääkidest, taimedele koheselt omastatav), vermikomposti, puulehti jm

Kokkuvõtteks võib öelda, et väetiste valik on väga suur. Enne, kui väetama asuda, on vaja teada, kas on vaja üldse väetada (mullaproovi , taimede väljanägemise  või saagi põhjal). Kui selgub, et on vaja, siis teha selgeks, millal, millega ja kui palju. Väetiste puhul on oluline järgida kasutusjuhist. Üleväetamise halvad tagajärjed:

• mullaviljakuse halvenemine
• põhjavee, veekogude ja pinnase saastumine. Nitraadid uhutakse mullast ajapikku põhjavette, fosfaadid ja raskemetallid jäävad pinnasesse, lämmastikuühendid põhjustavad  veetaimede vohamist ja veekogude kinnikasvamist
• taimed kas vohavad, kuid  jäävad nõrgaks, halveneb mõningate ainete omastamine, vastupanuvõime haigustele, külmakindlus või tekivad muutused lehtedes. 
• üleväetatud taimesaaduste söömine võib kahjustada tervist

Oma aias kasutame komposti, rohuhaket, puutuhka, savika pinnase puhul turvast. Mineraalväetistest  olen pannud kevadväetist. Sammalpois toimis murus hästi, kuid mõju püsimiseks vajab kordamist igal aastal. Roosidele olen pannud spetsiaalset roosiväetist, Toalilled reageerisid kevadisele kanakaka lisamisele  rõõmsalt ja lehed muutusid erksvärvilisemaks.

Kasutatud materjalid:

http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf

http://koduaed.balticagro.ee/et/3-v%C3%A4etis

http://hi.ee/tootekataloog

http://www.oldergrupp.ee/index.php/page,32

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord/haljasvaetised-kulvikorras#.VMzvrdKUdCg